Ministeerium keeldus Tallinna palvest naastrehvide kasutusaega lühendada

Tallinna kommunaalamet tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku vähendada naastrehvide kasutamise aega. Ettepaneku järgi oleks kevadperioodil lubatud naastrehve kasutada mitte kauem kui 31. märtsini. «Lisaks ministeeriumile tehtud ettepanekule otsustas Tallinn propageerida ka lamellrehvide kasutamist,» ütles oktoobri lõpus Postimehele Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg.

Ettepanek tehti lähtuvalt mitmest uuringust, mis Eestis ja lähiriikides on läbi viidud. Mõni aasta tagasi viidi näiteks Helsingi linna ehitusameti eestvedamisel läbi uuring, mille lõpparuandes tõdeti, et naastrehvide põhjustatud teede kulumine tõstab sissehingatavate tahkete osakeste kontsentratsiooni õhus. See aga omakorda rikub sisse hingates oluliselt tervist.

Lisaks tolmu tekkimisele suurendab naastrehvidega sõitmine ka teekatte uuendamise vajadust. Tallinna tehnikaülikooli 2003. aastal tehtud uuringus tõdeti, et 100 kilomeetri läbimisel rebib naastrehvidega varustatud sõiduauto teekatte pinnalt 2,2 - 3,5 kg mineraalmaterjali ja sideaine osakesi ning liiklussagedustel 1000 autot ööpäevas arenevad teedel kulumisroopad sügavusega 3-4 mm aastas.

MKMi transpordi asekantsler Ahti Kuningas nõustub vastuses Tallinna abilinnapeale Arvo Sarapuule, et naastrehvide osakaalu langus aitab kaasa õhukvaliteedi paranemisele eelkõige teatud linnalistes piirkondades ning naastudeta talverehvide propageerimine võib kaasa tuua tarbijate ostueelistuste muutumise.

«Seetõttu tervitame teie initsiatiivi ning soovi viia koos maanteeametiga läbi ühtseid kampaaniaid naastrehvide kasutamise vähendamiseks,» seisab vastuses.

Siiski leidis MKM, et ei toeta üldise talverehvide kasutusaja lühendamist kevadisel perioodil 30. märtsini.

Ministeerium selgitab, et naastrehvide kasutamine on vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 42 lubatud pärast 31. märtsi ainult juhul, kui esinevad talvised ilmastikuolud. «Kui keelustada naastrehvide kasutamine pärast 31. märtsi ka talviste teeolude korral ehk teeoludes, kus suverehvidega sõitmiseks puuduvad ohutud tingimused, paneme sellega ohtu nii liiklejad, kes on talverehvideks valinud naastrehvid kui ka kaasliiklejad. Ei saa eeldada, et naastrehvide kasutusaja lühendamisel loobuvad kõik sõidukiomanikud naastrehvide kasutamisest,» põhjendas asekantsler.

Naastrehvide kasutamine on ministeeriumi hinnangul kindlasti ohutum ja põhjendatud madalama seisunditasemega teedel, kus libedustõrjet ei tehta või tehakse pika intervalliga. «Seetõttu ei oleks linna huvidest lähtuv piirang sobivaim lahendus Eesti jaoks tervikuna,» rõhutas Kuningas.

«Ka teie kirjas viidatud uuringus on toodud, et naastudeta talverehvide kasutamisel peab ohutuse säilitamiseks suurendama teede talihoolduskulusid. Piirkondades, kus naastrehvide kasutamine ei ole probleemiks (nt vähese liiklusega kruusateed jms), oleks põhjendamatu nõuda kõrgendatud kulutusi teede talihooldustöödele. Seega oleks riigi tasandil naastrehvide kasutusaja lühendamisel otsene ja sageli ebaproportsionaalne mõju ka kohalike omavalitsuste teede hoolduskuludele,» märkis Kuningas.