/nginx/o/2015/11/18/4712259t1hacb7.jpg)
Mõra lennuki kokpiti klaasis ei ole lennuki jaoks väga ohtlik, kuid siiski ebamugav olukord, mille korral käitumiseks on igal lennukompaniil omad protseduurid, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ohutusjuurdluse keskuse juhataja Jens Haug.
Eile tegi Frankfurdist Tallinnasse teel olnud Lufthansa lennuk Berliinis Tegeli lennujaamas lennukiklaasis tekkinud mõra pärast plaanivälise maandumise.
Haug arvas, et tegemist oli suhteliselt lihtsa situatsiooniga. «Iseenesest ei ole klaasi mõrast otsest ohtu. Lennukiklaas koosneb mitmetest kihtidest, mitte ainult rõhuvahede, vaid ka mitmesaja kilomeetrise tunnikiirusega toimetulemiseks,» rääkis Haug.
Mispärast otsustas lennuki kapten eile aga lendu mitte jätkata, vaid otsa ringi pöörata ja Tegelis maanduda, ei soovinud Haug spekuleerida, sest infot tal selle kohta pole. «Üks põhjus, nagu ma aru sain, oli selles, et varulennuki kättesaadavus Tegelis on suurem kui Tallinnas,» lausus ta ainult.
Ta osutas, et igal lennukompaniil on sellisteks juhtumiteks omad protseduurid. «Varulennuki kättesaadavus on nendel lennukompaniidel, kellel varulennukid on olemas, ka üks kindel argument.»
«Mõrad lennukiklaasis ei ole otseselt ohtlik olukord. See, millise koha valib kapten – kas ta lendab sihtkohta või valib maandumise seal, kus on varulennuk olemas – reisijate mugavust arvestades, tehnilisi pisiasju arvestades. Loomulikult ei ole see mugav ja normaalne, aga see pole asi, millega katta ajakirjanduse esilehti nädala jooksul,» sõnas ohutusjuurdluse keskuse juht.
Ta ei osanud öelda, kui tihti seda juhtub. «Lennuki salongiklaaside mõrad on suhteliselt tavaline asi, mis vajab lennuki hoolduse käigus vahetamist. Kuna rõhkude ja temperatuuride vahed on suured, siis neid asju tuleb ikka ette. Mitte keegi lennundusringkondades ei haara südamest, kui ta sellist asja kuuleb,» märkis Haug.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)