:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2015/10/19/4612469t1h4af7.jpg)
Endine parlamendisaadik, Keskerakonna peasekretär Priit Toobal on oma poliitkarjääri jooksul andnud korduvalt tööd õiguskaitseorganitele ja pakkunud kõneainet tegude pärast, mille eetilisuses on avalikkus kahelnud.
Toobali karjäärikõverat ilmestavad mitmed skandaalid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/04/24/35770t1ha768.jpg)
Priit Toobal (32) sai laiemalt tuntuks poliitilisel areenil 2007. aastal, mil ta asus tööle Keskerakonna peasekretärina.
- 18. detsember 2001 – Priit Toobal astus Keskerakonda
- 2002 – sai Suure-Jaani linnavolikokku 23 häälega
- 2005 – sai Suure-Jaani vallavolikokku 63 häälega
- 2007 – kandideeris riigikokku Järva- ja Viljandimaal, kuid ei osutunud 441 häälega valituks
- 13. september 2007 – nimetati Keskerakonna peasekretäriks
- 2009 – sai Suure-Jaani vallavolikokku 97 häälega
- 2011 – pääses esmakordselt riigikokku, saades 796 häälega kompensatsioonimandaadi
- jaanuar 2012 – kaitsepolitsei otsis läbi Toobali kodu, Keskerakonna peakontori ja Sihtasutuse Tallinn 2011 ruumid
- 8. jaanuar 2012 – Toobal teatas, et enne süüdimõistvat otsust ta riigikogust ei lahku
- 30. aprill 2012 – prokuratuur lõpetas osaliselt Toobali ja Ester Tuiksooga seotud kriminaalmenetluse mõjuvõimuga kauplemise episoodis
- 25. mai 2012 – riigiprokuratuur esitas Toobalile kahtlustuse partei kassa sissetulekuorderite võltsimises ja teadmata päritolu raha vormistamises erakonna annetusena
- 2013 – pääses 265 häälega Suure-Jaani volikokku
- 25. mai 2014 – kandideeris Euroopa Parlamenti, sai 271 häält ega osutunud valituks
- 27. märts 2014 – riigikogu võttis Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse
- 17. oktoober 2014 – Harju maakohus mõistis Toobali ja Laasi süüdi
- 17. oktoober 2014 – Toobal teatas, et ei kavatse riigikogust enne riigikohtu otsust lahkuda
- 1. märts 2015 – pääses kompensatsioonimandaadiga riigikokku, kogudes 1045 häält
- 31. märts 2015 – Tallinna ringkonnakohus otsustas mitte rahuldada Keskerakonna ning Toobali ja Laasi kaitsjate apellatsioonkaebusi ning jättis Harju maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata
- 21. oktoober 2015 - riigikohus teatas, et teeb Toobali ja Laasi süüasjas otsuse 20. novembril
- 18. november 2015 – Priit Toobal astus riigikogu liikme kohalt tagasi
Lubas kohtuotsuse ära oodata
Eile riigikogust tagasi astunud Toobal on varem korduvalt kinnitanud, et ei tee seda enne riigikohtu otsust, mis eeldatavasti peaks selguma homme.
«Süüdimõistev otsus pole jõustunud, selle otsuse saab teha ainult riigikohus.» P. Toobal
Juba 2012. aastal kinnitas Toobal, et enne süüdimõistvat kohtuotsust ta riigikogust ei lahku.
«Esiteks: me ei tunne endal süüd ega pole seadust rikkunud. Teiseks: süüdimõistev otsus pole jõustunud, selle otsuse saab teha ainult riigikohus. Kolmandaks: seda, kas me sobiksime parlamenti või mitte, ütlevad 1. märtsil meie valijad,» teatas Priit Toobal koos Lauri Laasiga taas ühisavalduses 17. oktoobril 2014.
Nüüd aga väidab Toobal, et astub tagasi homse riigikohtu otsuse pärast, kuna ei taha riigikogu mainet rikkuda.
Segadus Keskerakonna rahapotiga
Toobal on kohtu all mitme süüdistusega, milles riigikohus peaks homme tegema lõpliku otsuse. Toobal väidab, et pole midagi kuritegelikku korda saatnud.
Harju maakohtu mullusest otsusest selgub, et Toobal võltsis peasekretärina erakonnale laekunud raha kohta kassa sissetulekuordereid kokku enam kui 110 000 krooni ulatuses.
Kohtuotsuse kohaselt laekus Keskerakonnale teadmata kohast suuri rahasummasid, mille erakonna kassasse lisamiseks tuli Toobalil koostada raha sissetuleku kohta dokumendid. Samas ei vastanud neisse orderitesse kantud andmed tõele, kuna tegelikult ei olnud Keskerakonnale raha või rahaliselt hinnatavat vara sellisel viisil annetanud, leidis maakohus.
/nginx/o/2014/10/17/3438161t1h98c3.jpg)
Kohtuotsusest nähtub, et ordereid võltsides kandis Toobal või andis korralduse kanda aastatel 2010 ja 2011 erakonna kassasse kahel korral 40 000 krooni, korra 30 000 krooni ning veel kahel korral 2000 krooni. Raha tegelik päritolu jäi kriminaalmenetluse käigus selguseta.
Toobali hinnangul oli Harju maakohus kopeerinud oma otsuses prokuratuuri seisukohti. Tänavu kevadel jättis Tallinna ringkonnakohus maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata.
Lisaks Toobalile mõistis kohus süüdi ka Keskerakonna, kellele nähti karistusena ette 10 000 eurot sunniraha, millele lisanduvad menetluskulud.
Kriminaalne huvi võõra kirjavahetuse suhtes
Teine süüdistus, mille osas peaks riigikohus tegema homme otsuse, puudutab Hannes Rummu kirju, mille vastu Toobal koos erakonnakaaslase Lauri Laasiga süüdistuse väitel suurt huvi tundsid.
Riigiprokuratuur esitas Toobalile ja Laasile kriminaalsüüdistuse eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises, kuna nad kallutasid Ivor Onksioni ebaseaduslikult sisenema Hannes Rummi meilikontole ja edastama neile seal olevad e-kirjad.
/nginx/o/2015/03/31/3922627t1hcc01.jpg)
Selleski süüdistuses jäid Toobal, Laasi ja Ivor Onksion Harju maakohtus süüdi ning ka ringkonnakohus jättis süüdimõistva otsuse muutmata. Kohus mõistis Onksionile rahalise karistuse summas 640 eurot, Laasile üheksakuulise tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga ning Toobalile liitkaristusena aastase tingimise vangistuse kolmeaastase katseajaga.
Laasi leidis, et tema käitumist võib pidada ebaeetiliseks, kuid mitte seadusevastaseks.
Kultuuripealinna skandaal hääbus
2012. aasta kevadel lõpetas riigiprokuratuur kriminaalmenetluse Toobali ja tema erakonnakaaslase Ester Tuiksoo mõjuvõimuga kauplemise episoodis. Nimelt tegi riigikohus ühes teises, reformierakondlase Mati Eliste kriminaalasjas otsuse, millest tulenevalt ei olnud mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu kasutamine üldjuhul enam võimalik.
Sama aasta alguses esitas kaitsepolitsei Tuiksoole ja Toobalile kahtlustuse, mille järgi mõjutasid nad oma ametikohast tulenevat mõjuvõimu kasutades 2011. aasta juunist septembrini Võrust pärit ärimehe Jüri Luige palvel SA Tallinn 2011 juhatuse liiget Jaanus Mutlit, et viimane kasutaks oma ametiseisundit ja organiseeriks Luigele võimaluse osutada heli- ja valgustehnika rentimise ja ilutulestiku korraldamise teenuseid Tallinn Kultuuripealinn 2011 raames korraldatavatel üritustel.
/nginx/o/2012/01/06/904358t1h587e.jpg)
Vastutasuks soovis Toobal kokkuleppel Tuiksooga, et Luik tasuks osutatud ja osutatavate teenuste eest saadud tulust osa Toobalile Keskerakonna toetuseks, seisis kahtlustuses.
Kahtlustuse kohaselt korraldas Mutli Tuiksoo ja Toobali mõjutamise tulemusena Luigele võimaluse pakkuda heli- ja valgustustehnika rentimise teenust kultuurpealinna ürituste raames toimunud Võru folkloorifestivalil ning viia läbi ilutulestik Tallinna Merepäevade raames toimunud laeva Krusenstern vastuvõtul. Vastutasuks andis Luik Toobalile 10 protsenti mõlema üritusega teenitud tulust ehk juuli lõpus 300 ja augusti lõpus 100 eurot Keskerakonna toetuseks, seisis kahtlustuses.
Viimasel kohtumisel andis Luik Toobalile veel 200 eurot tasuks ka tulevaste võimaluste eest Tallinnas teenuseid osutada. Toonase kahtlustuse kohaselt pidi Luik Toobalile ja Tuiksoole kindlustama edaspidi 10-50 protsenti üritustel saadavast tulust.
Kütuseskandaal
Tänavu 17. oktoobril sai Priit Toobal külge riigikogu kõige väledama tankija tiitli, kui ajaleht Sakala avaldas, et Toobal kulutas esimesel poolaastal riigikogulase kuluhüvitisest ära viimse kui sendi ja enamik sellest summast läks autokütusele.
/nginx/o/2015/10/19/4611807t1h5c11.jpg)
3368,03 eurost kulutas Toobal kolme kuu ja ühe nädala jooksul 2490,67 eurot kütusele. Ainuüksi juunis haukas kütus kogusummast 905 eurot. Kuid ka maikuus oli poliitiku sõidugraafik tihe: siis tasus ta kütuse eest 866 eurot.
Kui võtta Toobali aasta keskmiseks läbisõiduks 70 000 kilomeetrit, tuleb kuu keskmiseks 5833 kilomeetrit, arvutas Sakala.
Veel leidis Sakala Toobali tšekkidest rohkelt küsitavusi. Tänavu 5. aprillil kell 23.13 võttis ta Viljandi Endla Statoilist 91 liitrit diislit, minut hiljem 45 liitrit bensiini ja nelja minuti pärast veel 62 liitri diislit. Kokku tankis ta viie minuti jooksul 198 liitrit kütust.
/nginx/o/2015/10/16/4601423t1h7420.jpg)
Samasugune stsenaarium kordus 7. juunil. Sel päeval kell 14.52 tangiti Toobali kaardiga Viljandi Männimäe Statoilis 96 liitrit diislit, viis minutit hiljem sealsamas 54 liitrit bensiini ning kell 23.27 Viljandi Endla Statoilis enam kui 124 liitrit diislit. Kokku teeb see 220 liitrit diislikütust ja 54 liitrit bensiini ühe päeva jooksul.
Toobal põhjendas eri sorti kütuse korraga tankimist sellega, et ta kasutab oma sõitudeks kolme autot: kaht diislikütust ja üht bensiini tarbivat.
«Kuna tangin üksnes Statoili jaamades ja maakodust on lähim jaam 30 kilomeetri kaugusel, siis ma ei salga, et mul on maakodus alati ka kütusevaru, juhuks kui peaks tarvis minema. Vaid tankimiseks 60 kilomeetrit sõita ei ole minu arvates kuigi otstarbekas,» selgitas Toobal ning lisas, et tal on maakodus alati olemas 100–150 liitrit diislikütust ja sadakond liitrit bensiini. «Need nood tankimised ongi,» põhjendas ta kahte eespool kirjeldatud juhtumit. Samuti kinnitas poliitik, et teiste kütuse eest ta tasunud ei ole.
Toobal tundis, et talle on tehtud ülekohut ja nõudis ministeeriumitelt ülevaadet ministrite kütusekulude kohta. Detailselt soovis ta teada kuu lõikes tankimiste kuupäeva ja kellaaega, kohta, kütuse liiki, kogust ja makstud summat. Seda kõike tankla täpsusega.
Toobali uurimuse tulemusena selgus, et ükski minister ei ole nii kõva tankija kui tema, isegi kui ministri ametiauto ei ole seotud vaid ministri sõidukuludega, vaid sellega veetakse ka teisi töötajaid ja külalisi.
Eravestlused alaealistega
Tänane Postimees kirjutab Toobali eravestlustest alaealistega, mille motiivid tekitavad küsimusi.
«Kena keha.»
«Sry... see oli vbl liiga gay.»
«Tänapäeval pidi kõik bi’d olema :D seega cool :D»
«Kunagi võiks koos viina juua :D»
«Mõtlesin, et teeks saunaka ja viskaks viina :D»
Need laused adresseeris Toobal hiljutises Facebooki eravestluses 16-aastasele gümnaasiumipoisile. Artikli peale esitas Toobal pöördumise, milles väitis, et looga püütakse taas kord kahjustada tema mainet.
«Nagu enamikule Eesti meestele, meeldib ka mulle vahel vabal ajal napsu võtta ja saunas käia, aga kindlasti ei ole ma teadlikult kutsunud ei sauna ega alkoholi tarvitama kedagi alaealist ega teeks midagi sellist mitte kunagi. Ma ei ole kellelegi ligi tikkunud ega kedagi ahistanud,» teatas Toobal, kes väitis, et tema riigikogust lahkumine ei ole Postimehe artikliga seotud.