Harku kinnipidamiskeskuses olevate laste kinnihoidmine võib olla vastuolus ÜRO lapse õiguste konventsiooniga

Warda sündis oktoobri lõpus, kuu pärast seda, kui tema vanemad Tallinnas kinni peeti. Nad on jeziidid, kes põgenesid väidetavalt Põhja-Süüriast Islamiriigi eest, mis kiusab taga jeziidi etnilist vähemust nii Süürias kui ka Iraagis. 

Warda ema toimetati sünnitamise ajaks neljaks päevaks haiglasse, hiljem pidi ta pöörduma tagasi Harku kinnipidamiskeskusesse (endise nimega väljasaatmiskeskus), kus toimus sel nädalal mäss, mille käigus pidi politsei kasutama muuhulgas kummikuule. Warda isa sõnul ei saa ta aru oma õiguslikust olukorrast ning et suhtluses on midagi tõlkes kaduma läinud. 

Perekond kurdab, et neile pole tagatud väikelapse hooldamise jaoks piisavalt vajalikke vahendeid ning nende ainus võimalus muu maailmaga kursis olla on siis, kui keegi neile tavatelefonile helistab. Teised kinnipeetavad on kurtnud Harkus halva kohtlemise üle.

Harku kinnipidamiskeskuse juht Pärtel Preinvaltsi sõnul on nii Warda kui ka tema emaga kõik väga hästi, vanemad on saanud kõik vajalikud tarbed, et lapse eest hoolt kanda ning pärast arstide ülevaatust toodi nad Harkusse tagasi. «Sünnitus kulges edukalt ning polnud põhjust neid kauem haiglas hoida,» kommenteeris Preinvalts. Ta väitis, et perekonnaliikmetel on Armeenia kodakondsus, ent ei seadnud kahtluse alla, et perekond Islamiriigi eest põgenes. 

Guardian kirjutab, et Warda perekonna olukord selgitab hästi, miks pea kõik põgenikud eelistavad sihtkohti nagu Skandinaavia riigid või Saksamaa, kus neid koheldakse tõenäoliselt humaansemalt ning kus lapseootel naisi ei hoita kinnipidamisasutustes. 

Warda on üks kaheksast Süüria ja Iraagi põgenike lastest, keda Harkus kinni hoitakse ning tõenäoliselt on oodata ka neljandat: teine kinnipeetav jeziidi naine on kuuendat kuud rase. 

Laste kinnipidamiskeskuses kinni hoidmine võib Guardiani väitel olla vastuolus ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. 

Kolmas põgenikeperekond, keda Harkus kinni hoitakse, sattus väidetavalt sinna eksimuse tõttu siis, kui nad kogemata Lätis asüüli taotlemise ajal Eesti piiri ületasid. Pereema ütles Briti lehele, et nad ületasid Eesti piiri kogemata pärast seda, kui nad läksid Lätis varjupaigakeskusest jalutama. «Enne seda me ei teadnudki, et on olemas riik nimega Eesti,» rääkis pereema lauatelefonitsi Harku kinnipidamiskeskusest. «Meil ei ole siin midagi, kõik meie riided ja raha on Lätis ja siin on nii külm - alla null kraadi.»

Neljas perekond viibib Harku kinnipidamiskeskuses, kuna nad tahtsid minna külastama vanaema Soomes ning keeldusid Eestis asüüli taotlemast. Nad ütlesid Guardianile, et nende kohtlemine Eesti võimude poolt on otsust Eestis asüüli taotlemisest keelduda aina tugevdanud. «Me soovisime Euroopasse tulla, sest siin kehtivad õigused - kuid me ei ole neid siin leidnud,» ütles Guardianile pereisa, endine Iraagi valitusametnik, kelle sõnul oli Eesti Euroopa Liitu võtmine viga. 

Harjumaal Harku kinnipidamiskeskuses elavad illegaalsed immigrandid, kellest osa ootab väljasaatmist, osa taotleb aga varjupaika. Kui reeglina viibivad asüülitaotlejad menetlemise ajal Lääne-Virumaal Vao majutuskeskuses või elavad iseseisvalt, siis vältimatu vajaduse korral (nt põgenemisoht) on neid õigus ka kinni pidada.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kinnitusel on tänavu üheksa kuu jooksul Harku kinnipidamiskeskusesse paigutatud 114 välismaalast.