/nginx/o/2010/11/09/463600t1h90ca.jpg)
Pandipakendi süsteemi alla võiksid käia ka veini-, õli- ja piimapudelid, supipurgid ja kõik muud pakendid, mis risustavad keskkonda täpselt samuti kui praegused raha eest tagasi kogutavad karastusjookide pudelid, leiab riigikogu liige Erki Nool.
Erki Nool: kogu taara võiks minna pandi alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Räägime keskkonnasõbralikkusest. Aga kui võtame täna näiteks Farmi piima plastpudelis – kas see ei risusta keskkonda? Kas plastikust õlipudel ei risusta loodust? Kas supipurk ei risusta? Kas veinipudel ei risusta, aga pesupulbripudelid?» ütles riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, IRLi liige Erki Nool.
«Minu arvates võiks kõik pakendid olla pandi all,» sõnas Nool.
Nool leidis, et praegune pandipakendi süsteem on ebaloogiline: «Süsteem on natuke ligadi-logadi. Osa on pandi all, osa pole. Tänasel hetkel pandipakend käsib, poob ja laseb, süsteem on väga jäik. Osa tootegruppe peab panema pandi alla, teisi jälle ei saa, isegi kui tootja tahaks,» rääkis ta.
Samuti kritiseeris Nool pandisüsteemis olevate pakendite tootjatega sõlmitavate lepingute tingimusi: «Need ei ole normaalse ühiskonna kokkuleppelised tingimused. Kui reeglina on kokkulepe kahe osapoole vaheline, siis pandipakend seda kindlasti ei ole,» märkis Nool, tuues välja karme trahvitingimusi ja läbirääkimisvõimalusi.
«Tegelikult kogu pulli maksab ju ikkagi kinni tarbija, mitte tootja ega pandipakend.» Teisalt pidaski Nool pandipakendisüsteemi kõige olulisemaks aspektiks just tarbija käitumisharjumuste muutmist, et pakendid jõuaks taaskasutusse.
Rohelised: alkoholipudel jah, õlipudel ei
Roheliste esindaja Valdur Lahtvee oli selle mõttega nõus. «Meie erakond on seisukohal, et märksa rohkem peame nägema vaeva, et esiteks jäätmete teket ennetada, aga kui juba on jäätmed tekkinud, siis võimalikult palju tuleb soodustada pakendite taaskasutust – need on needsamad pudelid-purgid.»
Lahtvee hinnangul ei maksa kogu jäätmekorralduses küll pandisüsteemi üksi üle tähtsustada, kuid see on üks lihtne asi, millest alustada. «Pudelikorjamise infrastruktuur on meil täna olemas ja töötab, seega tuleb sammhaaval pandi alla minevat nomenklatuuri suurendada.»
«Täna on alkoholitaara selgelt pandipakendi süsteemist väljas. Aga kui me vaatame, milles me Eestis «head» oleme, siis selgelt alkoholitarbimises,» põhjendas Lahtvee, miks just kange alkoholi pudelid tuleks tema hinnangul esmajärjekorras pandi alla panna. Tema hinnangul on kange alkoholi taara seni pandisüsteemist välja jäänud vaid alkoholitootjate tugeva lobitöö tõttu.
Supipurkide ja õlipudelite puhul tuleb vaadata nende kasutuskoguseid: «Supipurke on meil kohe võimalik reaalselt taaskasutada, see nomenklatuur tuleks küll panna pandi alla. Õli me väga palju ise ei tooda, impordime rohkem, siin neid väikeseid koguseid ei ole otstarbekas võtta,» arvas ta.