/nginx/o/2010/08/02/412541t1h30ab.jpg)
Septembris elanike seas küsitluse läbi viinud Isamaa ja Res Publica liit viib tulemuste põhjal oma uude valitsemisprogrammi sisse emapensioni, tasuta kõrghariduse ja töökohtade loomise põhimõtted.
IRL viib küsitluse mõjul valitsemisprogrammi emapensioni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tasuta kõrghariduse ja töökohtade loomise ettepanekutega tegeletakse juba praegu, siis emapension on täiesti uus ettepanek, mida tahetakse sisse viia juba 2012. aastast.
«Emapension väärtustab laste kasvatamist ja teisalt annab lisaks üldisele pensionikasvule iga lapse pealt pensionilisa,» tutvustas ettepanekut IRLi juht Mart Laar.
«Kui seni on Eesti osutanud tähelepanu lapse sünnitamisele ja esimesele eluaastale, siis tegelikult on lapse kasvatamine õige pikaaegne protsess ja seda tuleb rohkem hinnata,» märkis ta. Laar lisas, et emapension pole emapalgale konkurent, vaid samm edasi.
«See jõustub kõikidele pensionäridele, mitte ainult nendele, kes kunagi tulevikus pensioniikka jõuavad,» rõhutas Laar.
Täpne mehhanism selleks on erakonnal veel väljatöötamisel, seetõttu ei osanud erakonna esindajad tänasel pressikonverentsil välja tuua, kui palju ja kes täpsemalt laste kasvatamiselt pensionilisa saama hakkavad ning millist lisakulu see riigile toob.
Riigikogu esimees Ene Ergma lisas, et kui selle idee vastased on märkinud, et tegu on lastetute inimeste diskrimineerimine, siis tema seda ei arva: «Minul pole lapsi ja mina ei pea seda diskrimineerimiseks. Ema roll lapse kasvatamisel on väga suur ja ta võib seetõttu oma karjääri edukuses jääda maha. Eriti ma näen seda noortel teadlastel, doktorantidel, kes sünnitavad lapsi – nad jäävad maha ja tekib nihe võrreldes oma meeskolleegidega.»
Tasuta kõrgharidus ja uued töökohad
Tasuta kõrghariduse võimaldamist näeb IRL oma programmis kolme sammu abil: esiteks õppemaksuta eestikeelne kõrgharidus nominaalaja jooksul ühe erialadiplomi omandamiseks, teiseks vajaduspõhised õppetoetused ning kolmandaks maailmatasemel kvaliteeti tagav rahastamine. «See tähendab, et nõudlikkus nii õppijate kui õpetajate vastu kasvab. Samas peab riik kõrgkoolidele kompenseerima need summad, mida ülikoolid kaotavad tasuta õppe kadumisest,» selgitas Laar. Tasuta kõrghariduse võimaldamiseks on eelnõu juba välja töötatud.
Kolmanda ülesandena võetakse ette töökohtade loomine, mida tehakse mitmete sammude abil. Nii näiteks lubatakse täita küsitlusele vastanute soov valitsemiskulud külmutada: «Kulude külmutamine neljaks aastaks seisab igal juhul IRLi valitsemisprogrammis ühe nõudmisena sees,» kinnitas Laar.
«Seda nähakse vahendina, kuidas töökohti luua - sellele lisandub tugi ettevõtlusele. Samuti võitlus hinnatõusu vastu, monopolide piiramine,» loetles Laar.