Raport: riik aidaku vaimuhädaga inimestel valimas käia

«Näib, et puuetega inimeste hääleõigust võib piirata ainult siis, kui ei saa kasutada ühtki meedet, mis arvestab nende erivajadusi, et nad saaksid valimistel osaleda,» seisab raportis.

Dokumendi koostajate sõnul saaks tuua puuetega inimesi paremini valimiskastide juurde näiteks seeläbi, et panna valimisi puudutav info lihtsamasse keelde ning kasutada lausete juures selgitavaid illustratsioone.

Samuti võiks lubada puuetega inimesel võtta endale appi konkreetne isik, kes teda valimisjaoskonnas vajadusel assisteerib.

Raporti koostajad kutsuvad ka parteisid üles pakkuma puuetega valijatele lihtsas keeles ja kergemini haaratava kujundusega tekste, samuti tehakse ettepanek korraldada vaimuhaiglates ja hooldekodudes infotunde, kus selgitatakse valimisprotsessi olemust.

Koostajad teevad ühtlasi ettepaneku tagada, et puuetega inimeste vajadustega arvestatakse ka siis, kui plaanitakse võtta kasutusele uusi valimislahendusi nagu näiteks e-hääletamine.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Agentuuri täna avalikustatud raport võrdleb erinevaid riike sellest aspektist, mil määral saavad vaimuhaiged ja vaimupuudega isikud erinevates liikmesriikides valida ja kandideerida.

Eesti puhul selgub, et kuigi põhiseadus võtab esmapilgul meil taolistelt isikutelt hääleõiguse ära, siis tsiviilkohtumenetluse seadustik annab selle enamikule vaimuhaigetele ja vaimupuudega isikutele tagasi.

Õigus valida ja näiteks riigikokku kandideerida võetakse viimase kohaselt ära vaid neilt, kellele kohus määrab eestkostja kõigi asjade ajamiseks.

Seega ei paigutu me analüüsi koostajate nägemuses kõige tagurlikumate, kuid ka mitte kõige progressiivsemate riikide sekka.

Austrias näiteks saavad kõik vaimuhaiged ja vaimupuudega isikud eranditult valida ja valituks osutuda.