/nginx/o/2015/06/03/4139909t1hf877.jpg)
Nii Narva taksojuhtide kui ka Keskerakonda kuuluva eurosaadiku Yana Toomi arvates on ülearune nõuda ühistranspordi juhtidelt eesti keele oskust B1-tasemel («iseseisev keelekasutaja») linnas, kus eestikeelseid kliente on vähe.
Venekeelne Postimees uuris Narva taksojuhtidelt, mida nad arvavad Eesti keelenõuetest ja miks nad kirjutasid alla Euroopa Parlamendile adresseeritud petitsioonile, milles kutsutakse üles uurima ja nõudma taksojuhtidele esitatavate ebaproportsionaalsete keelenõuete ümbervaatamist.
Veronika Sõmer, 26 aastat vana: taksot sõitma hakkasin hiljuti, enne seda töötasin dispetšerina. Minu keeleoskustase on B1. Ekstra tegin, et saada Eesti kodakondsust: käisin kursustel, hiljem sooritasin eksami. Kuna õppisin eesti keelt koolis, ei olnud see (eksam – toim) minu jaoks keeruline. Lihtsalt värskendas natuke teadmisi, sest Narvas ununeb eesti keel kiiresti. Ent arvestades tõsiasja, et meil töötavad taksojuhtidena peamiselt eakad inimesed, saab neil, arvan, olema väga raske. Seda enam, et poole aastaga! Aga juhul kui nõutaks A2-taset, oleks neil vähemalt mingisugunegi väljavaade. Kirjutasin alla solidaarsusest.
Natalya Ostashkova, 41 aastat vana: sõidan taksot juba viiendat aastat, enne seda töötasin kaubanduses. Ent elu pidi edasi minema ja oli vaja minna taksosse tööle. Keeletaset mul ei ole. Omal ajal tulin koos vanematega Valgevenest siia elama ja eesti keelt õppisin ainult kaheksandas klassis. Ei usu, et suudaksin poole aastaga teha ära eksamit B1-le. Praktilist vajadust selles kategoorias taksojuhtidel ei ole vaja – nad teavad piisavalt eesti ja inglise keelt sellisel tasandil, et saada aru aadressist ja esitada arve.
Ljudmila Tihhonova, 60 aastat vana: taksojuhina olen töötanud viimased kolm aastat. Enne seda oli teine töökoht. Lootsin, et saan töötada taksos kuni pensionini, ja järsku tuli välja, et on vaja anda keeleeksam. Ei usu, et saan eksami isegi A2-le sooritatud. Kolisin Eestisse täiskasvanud eas ning eesti keelt ei ole õppinud ei koolis ega kursustel. Kui see nõue viiakse sisse, ei kujuta ette, mida teha. Aga töötukassasse ei taha kuidagi minna! Kui meie püsikunded said sellest teada, langesid nad tujust ära. Keegi läheb tööle, keegi saadab lapse huviringi - ja nad loomulikult ei taha, et 1. aprillist alates kaoksid taksod.
Allkirjade kogumine Narva taksojuhtide petitsioonile Euroopa Parlamendile algas möödunud laupäeval, kui Narvas toimus kohtumine eurosaadik Yana Toomiga. Kokku tuli petitsioonile alla kirjutama üle 130 taksojuhi. Hiljem kogusid taksojuhid ise veel 150 allkirja juurde.
Europarlamendis petitsioonikomiteesse kuuluva Yana Toomi sõnul saab organ aastas 5000 - 10 000 petitsiooni Euroopa Liidu kodanikelt erinevatel teemadel, mistõttu vaadatakse Narva taksojuhtide kirjalik avaldus alles aasta pärast läbi. «Keelenõuded taksojuhtidele on tõepoolest ebaproportsionaalsed. Ja mul on kavatsus seda tõestada!» ütles Toom ajakirjanikele.
Küsimusele, kas petitsioonist on kasu, kui taksojuhtidel on jäänud pool aastat aega, tõestamaks eesti keele oskust B1-tasemel, vastas Keskerakonda kuuluv poliitik venekeelsele Postimehele: «Meil on palju teisi näiteid ebaproportsionaalsetest nõuetest ja me kindlasti leiame neid rohkem. Olukord on nüüd üheselt selge - nõuda linnas, kus ei ole eestikeelseid kliente, ühistranspordi juhtidelt oskust kirjutada kirjandit eesti keeles on täiesti ülearune.
Peale selle, et see rikub Narva taksojuhtide õigusi, on see ka vastuolus tööjõu vaba liikumise põhimõttega, mis on Euroopa jaoks vägagi kaalukas argument. Samasugused ülemäärased nõuded puudutavad ka hamburgeri müüjaid, riidehoidjaid ja nii edasi. Minu ülesanne: mitte ainult võidelda Narva taksojuhtide õiguste, vaid ka üleüldiselt keeleseaduse muutmise eest. Ja selles mõttes tulebki sellest petitsioonist praktiline kasu.»
| Vilunud keelekasutaja | C2 | Mõistab vaevata kõike kuuldut ja loetut. Oskab resümeerida eri tüüpi suuliste ja kirjalike allikate teavet ja sõnastada neis esitatud põhjendusi ja arutlusi. Oskab end spontaanselt, ladusalt ja täpselt väljendada, eristades ka keerukamate situatsioonide peenemaid tähendusvarjundeid. |
C1 | Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. | |
| Iseseisev keelekasutaja | B2 | Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. |
| B1 | Mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma seisukohti ja plaane. | |
Algtasemel keelekasutaja | A2 | Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. |
| A1 | Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama. |
Allikas: riiklik eksami ja kvalifikatsiooni eksam
/nginx/o/2014/02/21/2840602t1h418a.jpg)