/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2010/11/07/462211t1h9bfb.jpg)
Tallinna kalmistute teenindusjuhi Lauri Bergi sõnul pole pealinna surnuaedadel enam võimalik maad juurde saada ja seetõttu suureneb urnimatuste populaarsus.
Maapuudus tõstab urnimatuste populaarsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt on suur osa Tallinna kalmistute 140 000 pereplatsist kirstumatustega juba täis maetud, vahendas ETV saade «Aeg luubis».
«Me oleme väga suur linn väga suure elanikkonnaga ja meil on maapuudus,» tõdes Berg.
Kui varem leevendas maapuudust surnuaedade laiendamine, siis nüüd on see võimalus end ammendanud, rääkis Berg. «Tallinnas on kõigi eelduste kohaselt selliste maade juurdeliitmine lõppenud, sest kõik ülejäänud maad on juba eraomandis,» selgitas ta.
Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus pole kalmistute tegevust reguleerivat seadust ja seetõttu pole alati selge, kellele hauaplatsid kuuluvad. Üldjuhul on need valdade ja linnade omad ning antakse 25 aastaks kasutada, kusjuures korras platsi kasutusõigus pikeneb automaatselt.
Kalmistuseadus loodetakse veel sel aastal riigikokku kinnitamisele saata. Loodava seaduse reeglistik on suunatud eelkõige kalmistu haldajaile, sisaldades registrite korrastamise nõuet. Samuti pannakse seadusega paika tundmatute surnute matmise ja nende haudade hooldamise kord.