/nginx/o/2010/02/16/313861t1h6ad6.jpg)
Tänasel prügikonverentsil debateerinud poliitikud tõdesid, et jäätmemajanduses tekitab probleeme tavainimeste enda tõrjuv hoiak korraldatud jäätmekäitluse ja prügisorteerimise suhtes, teisalt jääb aga poliitikutelgi kohati teemaga tegelemisel kompetentsist puudu.
Reformierakonna liiga Tõnis Kõiv tõi välja, et siiamaani on väga palju neid, kelle hinnangul nende elutegevuse tagajärjel prügi ei teki, vähemalt mitte sellist, et nad vajaksid korraldatud jäätmevedu.
Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, IRL liige Erki Nool arvas, et põhjus, miks valimisloosungitest prügiteemat ei leia, peitub selles, et prügiteema lihtsalt on nii keeruline, et kõik seda ei jaga. «Isegi riigikogus. Prügimajanduse suuremaid probleeme on, et selle mõistetest ei saada aru. Siis päeva lõpuks inimene ütleb: ah, mul ei ole seda jama vaja.»
Ka põhjuseks, miks jäätmemajanduses käib pidevalt nii armutu avalik võitlus, pidas sotside esindaja Indrek Saar poliitikute puuduvat kompetentsi. «Kelle poole ma pöördun? Meil on küll kena energia- ja kliimaagentuur olemas, kes võiks seda kompetentsi ühendada, aga ega meil tegelikult seda keha, keda usaldada võiks ja saaks, ilma et peaksid kogu aeg mõtlema: aga kelle huve ta tegelikult esindab? Kes tegelikult selle muusika eest maksis? Ega sellist keha meil tegelikult pole. Mina riigikogus olen küll suhteliselt hädas, kust leida see kompetents, keda mina usaldan ja keda avalikkus usaldab,» tõdes Saar.
Erki Nool seevastu arvas, et kompetentsi on olemas küll, iseküsimus on selles, kui palju poliitikud suudavad saadud infot analüüsida ja sellest «prügi» välja visata. «Armutu võitluse põhjus on hoopis riigihangete seaduses, mis on üles ehitatud põhimõttel «see naine, kes pole sünnitanud, ei tohigi kunagi sünnitada»,» kritiseeris ta.
Kõiv leidis, et sõda jäätmeturul käib seetõttu, et tegu on muutuva ja areneva valdkonnaga. «Käib armutu võitlus selle üle, kes jääb turule. Kellelgi pole kompetentsi öelda riiklikult, et sina jääd ja sina ei jää.»
Keskerakonna liige Rein Ratas tõi esile, et kui seni on prügi olnud keskkonnaküsimus, siis nüüd tundub, et mida aeg edasi, seda enam muutub see majandusküsimuseks.
Süsteem prügifirmasõbralik?
Roheliste esindaja Valdur Lahtvee väitis, et praegune korraldatud jäätmeveo süsteem on liiga vedajate poole kaldu ja jäätmetekitajate vaenulik ning paindumatu, seetõttu ka jäätmete sorteerimiseks vähe motiveeriv.
Nool ei pidanud seda päris korrektseks, kuid nõustus, et jäätmekäitluse seadus on veidi jäik, kuid pidas samas jamaks inimeste väidet, et neil ei teki mingit prügi: «Nii kaua, kui inimeste kultuur pole arenenud, kuni nad pole puu otsast alla tulnud, me peame neile panema puu otsa konteineri,» sõnas ta.
Rein Ratas tõdes samuti korraldatud jäätmeveo kohta, et ükski asi ei saa olla täiuslik, seda tuleb täiendada. «Põhimõtteliselt on see süsteem hea, küll aga vajaks lõdvendust mahutite suuruse osas ja veel mõnes küsimuses,» lisas ta.