Eesti arenguhüpe osutus mikroskoopiliseks

«Tegelikult hüpet toimunud ei ole, põhiliselt muutus metoodika,» rääkis Eesti inimarengu aruannete koostamises osalev Ain Aaviksoo, uuringukeskuse Praxis juht.

Indeks koosneb nimelt sissetuleku, tervise ja hariduse komponendist ning tänavu arvestati hariduse osa esimest korda uutel alustel.

«Varem arvestati põhiliselt elanike kirjaoskust. Kuna see on suures osas riikides jõudnud 99,9 protsendi tasemele, siis see ei eristanud enam riike,» selgitas Aaviksoo.

«Uus indeks võtab rohkem arvesse, kui kaua inimesed haridust omandavad ja kui suur hulk nendest on kõrgema tasemega. Eestit toetab seal meie suhteliselt suur kõrgharitud inimeste osakaal.»

Eesti tänavune koondindeks on 0,812, tõustes mullusega võrreldes 0,003 ühiku võrra. Meie koht ümberarvutatud pingereas jäi Aaviksoo sõnul samaks.

Teisalt selgub tema sõnul ümberarvutatud indeksist, et Eesti kõrghetk oli 2005. aastal, mil me olime maailma riikide seas lausa 31. kohal. Eesti näitaja oli toona siiski praegusest madalam (0,805).

Seega, igal aastal avalikult esitletud andmeid võrreldes tõusis Eesti tänavu esimest korda arengumaade seast arenenud riikide kategooriasse. Samas olid varasemad avalikkuse ette jõudnud ja ka näiteks Inimarengu Aruande koostamise aluseks olnud indeksid koostatud vana metoodika alusel.

Tagant järele arvutused näitavad, et uue metoodika põhjal olime arenenud riikide seas juba varemgi ja tõenäoliselt kauem kui viis aastat.

ÜRO kodulehel on näidatud Eesti iga-aastasi andmeid paraku vaid 2005. aastani. Seejärel on tühimik ning järgmisena saame teada, et 2000. aastal oli Eesti ümberarvutatud indeksi kohaselt arengumaa, sest siis oli meie näitaja 0,762 (arenenuks kuulutamise piir on 0,785).

Kokku võrreldi tänavu 169 riigi andmeid. Teised Balti riigid - Leedu ja Läti – arenenud riikide sekka ei mahtunud, olles vastavalt 44. ja 48. kohal. Kokku ületas arenenud riigi künnise tänavu 42 riiki.

Mullu oli arenenud riike 38 ja Eesti oli 40. kohal.