Suur segadus sadama-ala arenduse ümber

On 15. oktoober, neljapäev. Admiraliteedi basseini ääres asuvas restoranis City Marina on õhustik pinev, kohale on saabunud ärimehed, meedia esindajad ja arhitektid. Oma piduliku lõpuni jõuab rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mis kujundab sadamaala tundmatuseni. Võit läheb mainekale Londoni büroole Chapman Taylor. Lavale kutsutakse arhitekt Tom Klingholz, ta räägib oma võidutööst ja annab pärast esinemist mitu intervjuud. Rahvas sööb kõhu täis ja tunneb heameelt, et üks järjekordne tühermaa tehakse korda.

Ala arendaja Aldo Dapon lausub, et konkurss oli kõrgetasemeline ja võidutöö ideestik ning lahenduste läbimõeldus lubab projektiga kiiresti edasi liikuda. Ta tõstab eraldi esile ka võistlustööd «Techtonicum», mille autoritega Eesti arhitektuuribüroost Kadarik & Tüür loodetakse samuti läbirääkimisi alustada, et neid lõpp-projekti koostamisse kaasata.

Järgmisel päeval algab aga meediasõda, kus Eesti Arhitektide Liit (EAL) süüdistab arendajat otsesõnu konkursi žüriiga manipuleerimises. Arhitektide hinnangul domineerivad arendaja huvid avalike huvide üle. Nad toovad esile veel mitmeid detaile, mis heidavad kogu konkursile halba varju.

Edukaks ostus hoopis Kadarik & Tüür

Kolmapäeval hakkab levima info, et Porto Franco investorid eelistavad edasi minna teise koha saavutanud KTA tööga «Techtonicum».

Sellega käiguga muudetakse varasemat retoorikat, kiidetakse eestlasi ja heidetakse üle parda mainekad britid, keda nädal tagasi uhkusega esitleti: «Investorite otsuse aluseks olid Kadarik & Tüür Arhitektide kogemused Tartu Uue Kaubamaja arhitektidena ning Porto Franco arhitektuurivõistluse žüriis nii EAL-i arhitektide kui ka teiste liikmete hinnang, millega tunnistati Kadarik & Tüür Arhitektide töö konkursi parimaks Eesti arhitektide tööks,» teatab Porto Franco tegevjuht Aldo Dapon. See väide on muidugi huvitav, sest Tartu Uus Kaubamaja meenutab pigem Chapman Taylori stiili kui KTA «Techtonicumi».

Daponi teatest selgub seegi, et konkurss olevat läbi viidud selleks, et selgitada, kes üldse projekteerida oskab: «Arhitektuurikonkursil esitatud lahendused on eelkõige selleks, et nende põhjal valida partner, kes suudab valmistada ette kvaliteetse ehitusprojekti.»

Kuigi algselt lootis arendaja, et inglaste töö joonistatakse Kadarik & Tüür arhitektide abiga paremaks, siis viimased sellega ei nõustu. «Meie tingimus on see, et kui me edasi teeme, siis saab see oleme meie lahendus. Meie teiste asju ei punu ja kirjanurka võõrale asjale alla ei pane. Siiamaani on nad seda tingimust aktsepteerinud ja praegu on meil läbirääkimiste faas,» selgitas Kadarik & Tüür arhitekt Ott Kadarik.

Millisele kokkuleppele arendaja ja Kadarik & Tüür jõuavad, selgub nädala jooksul. «Selletüübiline leping on suur ja põhjalik dokument, selle koostamine võtab vähemalt nädala,» ütles üks protsessiga kursis olev inimene. Ka Ott Kadarik ütles Postimehele, et midagi kindlat veel ei ole ja allkirjad lepingul puuduvad. Esmalt püütakse aru saada, milline on töö hulk ja ootused, alles siis hakkavad arutelud täpsemate lepingupunktide osas.

Arhitektide Liit pole ikka rahul

Kuigi arendaja sel nädalal mitmel rõhutanud, et nende soov on sõlmida projekteerimisleping Eesti bürooga, siis EAL-i hinnangul üksnes see fakt sisulisi probleeme ei kõrvalda. «Oleme välja öelnud, et antud võistluse näol ei olnud tegemist võistlusega, kuna žüriis oli kokku lepitud kuue sõltumatu liikme asemel viis. Üks, kes pidi olema sõltumatu, ei olnud seda. See arhitekt andis tegelikult ka Kadarik & Tüür palju punkte. Kogu austuse juures Kadarik & Tüür Arhitektidev vastu ei saa me nõustuda sellega, et libažürii poolt valitud teine koht läheb edasi. See on nii meie büroole kui ka teistele pehmelt öeldes näkku sülitamine,» ütles KOKO arhitektide juhtivarhitekt ja Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige Raivo Kotov.

Kotovi sõnul mängivad arendaja huvid üle avalikud huvid: «Lähteülesanne oli selline, et kogu see hoonestusala on üks suur kast, millele on neli sissepääsu ja sees on neli kaubandustänavat. Kuna selle tulemusena tekib piirkonda selline äärelinna mall, mitte kesklinna sobiva shopping center, siis on EAL öelnud, et see on kesklinna sobimatu lahendus. Võistleja peab leidma tasakaalu avaliku huvi ja arendaja huvide vahel. Nn esikohatöö ei otsinud üldse seda tasakaalu ja ka KTA tööl on nendega sarnane lahendus, lihtsalt avalikku ruumi veidi enam.»

Porto Franco on Admiraliteedi basseini äärde rajatav Tallinna kesklinna suurim kaubandus- ja bürookeskus üldpinnaga ca 160 000 m2.  2017. aasta lõpuks valmivas keskuses on renditavaid kaubandus- ja toitlustuspindasid ca 40 000 m2 ning ligi 3000 inimise töökohaks saavaid büroopindasid ca 30 000 m2. Eesti investorite eestvõttel teostatava projekti koguinvesteering on ca 160 miljonit eurot.