Kvooditabel: kui palju tervisehädaga inimesi peaksid ministeeriumid tööle võtma?

Möödunud kuul Rannar Vassiljevilt tervise- ja tööministri portfelli üle võtnud Jevgeni Ossinovski saatis 1. oktoobril kõigile ministeeriumidele ja riigikohtule, riigikontrollile, õiguskantslerile, riigikogu kantseleile, presidendi kantseleile ja riigikantseleile kirja, milles kutsus neid üles vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma. Ossinovski palus ministeeriumide ja riigihalduse ministrile saadetud kirjas esitada plaani, kuidas kavandavad asutused ja kohalikud omavalitsused vähenenud töövõimega inimesi lähiaastatel tööle võtta.

Nimelt tuleks sotsiaalministeeriumi plaani kohaselt võtta 2020. aastaks valitsussektorisse täiendavalt tööle vähemalt 1000 vähenenud töövõimega inimest. Need inimesed on jaotatud kohaliku omavalitsuse ning keskvalitsuse vahel, viimasesse kuuluvad ministeeriumid, nende haldusala ning mitmed teised põhiseaduslikud asutused. Vastavate arvutuste kohaselt on keskvalitsuse osakaal 480 ning kohalike omavalitsuste oma 520 inimest.

Plaanis on kitsaskohti

Tänaseks on oma valmisolekust puudega inimeste värbamisel teada andnud riigikohus, maaeluministeerium, riigikantselei, majandusministeerium, keskkonnaministeerium, presidendi kantselei ja riigikontroll.

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe vastas Ossinovskile, et ehkki sotsiaalministeeriumi eesmärk on igati kiiduväärt, on plaanis ka mõned kitsaskohad.

Näiteks tõi Pikamäe välja, et täna kehtiv regulatsioon ei kohusta töötajat oma terviseseisundist tööandjat informeerima. «Seega tööandja ei pruugi teada, kas ja kui palju tema töötajatest on vähenenud töövõimega. Arvestades isikuandmete kaitse põhimõtteid, tekib kahtlus ka nende andmete kaardistamise võimalikkuses,» osutas ta.

Sama nentis ka näiteks majandusministeeriumi kantsler Merike Saks. «Samuti on teadmata, milline on sihtrühm, kes tööturule siseneb - missuguse kvalifikatsiooni ja haridusega. Kindlasti on vastavates andmebaasides vajalik info olemas, kuid meil puudub nendele ligipääs,» lisas ta.

Samuti ei olnud riigikohtu esimees veendunud, kas rahandusministeeriumi välja töötatud matemaatiline metoodika inimeste «jagamiseks» on soovitud tulemuse saavutamiseks parim viis.

Ka keskkonnaminister Marko Pomerants ei olnud värbamismetoodika paikapidavuses päris kindel. Näiteks juhtis ta tähelepanu, et keskkonnaministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkond on vägagi spetsiifiline ja valitsemisala asutuste lõikes erinev.

«Kuidas on mõistlik ja õiglane jagada valitsemisala asutuste ja valdkondade vahel eesmärgiks seatud 15. isiku värbamine aastaks 2020? Kuidas peaks olema korraldatud infovahetus valitsemisalas vähenenud töövõimega inimeste värbamiste kohta?» oli ta kriitiline.

Samuti tõi Pomerants välja, et ministeerium ootab kandideerima inimesi, kes vastavad ametikohale esitatud vajalike teadmiste ja oskuste nõuetele ning vähenenud töövõimele ei pöörata seejuures tähelepanu.

«Kitsaskohana näeme seda, et seadus suunab valitsusasutusi värbama inimesi, kes ei ole ehk parimad kandidaadid oma teadmiste ja oskuste poolest ning eelistama püstitatud eesmärkide täitmiseks vähenenud töövõimega isikuid,» kirjutas Pomerants. Küll aga on keskkonnaministeerium Pomerantsi sõnul viima sisse vajalikke muudatusi, et töökeskkonda sobilikumaks muuta.

Presidendi kantselei direktor Alo Heinsalu vastas Ossinovskile, et antud kava osas ei peaks presidendi kantselei kuuluma nende põhiseaduslike institutsioonide hulka, millele värbamiskvoodid kohalduvad.

«Vabariigi Valitsusel ei ole võimalik valitsussektorisse kohustuslikus korras vähenenud töövõimega inimeste värbamisel teha ettekirjutusi Vabariigi Presidendi Kantseleile või mõnele teisele põhiseaduslikule institutsioonile. Sestap saame me sotsiaalministeeriumi arvutusi võtta ainult kui soovitusi ja arvestada neid uute värbamiste juures,» seisis Heinsalu vastuses.

Riigikontrolör Alar Karis andis sotsiaalministeeriumi plaanile põhimõttelise heakskiidu, kuid juhtis siiski tähelepanu mõnele ajsaolule.

Karise sõnul on riigikontrollis kahtlemata võimalik töötada inimestel, kelle osaline töövõimekaotus seda sisuliselt võimaldab. «Julgen koguni kinnitada, et meil ka töötab selliseid inimesi, kellel halvemas sotsiaalses olukorras oleks ilmselt põhjus ja võimalus taotleda osalise töövõimetuse määramist,» sõnas Karis.

Praegu pole need inimesed seda Karise sõnul vajalikuks pidanud just seetõttu, et nad suudavad piisavalt panustada riigikontrolli töösse paindlikult korraldatud teenistussuhtes ja nad ei soovi sotsiaalsüsteemi täiendavalt koormata. «Kvootide seadmine võib seda olukorda muuta ega pruugi seega kaasa tuua hetkel mittehõivatute kaasamist. Usun, et sarnane olukord on kogu avalikus sektoris,» märkis Karis.

Ka riigikontrolör juhtis tähelepanu sellele, et tööandjal puudub võimalus ilma töötajapoolse tahteta saada infot tema töövõimekaotuse kohta.

Riigisekretär Heiki Loot avaldas sotsiaalministeeriumi ettepanekule igakülgset toetust ning kinnitas, et riigikantselei on valmis tegema tööd, et olla valmis vähenenud töövõimega inimestele sobivat töökeskkonda pakkuda.  

«Riigikantselei on valmis töövõimereformi eesmärgi saavutamiseks kohandama töökeskkonda ja -vahendeid ning looma tingimused vähenenud töövõimega inimeste tööle rakendamiseks, sh hankima vajalikke töövahendeid, muutma töökorraldust, rakendama paindlikke töövorme ja -aega, vajaduse korral soetama eriarvutiprogramme,» kinnitas Loot.

Ratastoolis inimeste töölevõtmine keeruline

«Kahetsusega peame nentima, et praegusel ajal ei ole riigikohtul valmisolekut näiteks ratastoolis inimeste töötamiseks, kuna hoonetele puudub ratastooliga ligipääs. Samuti puuduvad võimalused ratastoolis inimeste liikumiseks riigikohtu hoonete sees,» nentis riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

Sama tõdes ka maaeluministeeriumi kantsler Ants Noot. «Ratastooliga on momendil majja sissepääs ja majas liikumine raskendatud ning ümberehitused on keerulised, sest maja, kus asume, kuulub vanalinna muinsuskaitse alla,» märkis ta.