:format(webp)/nginx/o/2015/02/20/3786615t1hf23e.jpg)
Riigireformi praeguse plaani järgi väheneks Eesti välisteenistustes töötavate inimeste arv suveks 11 võrra ehk viie aasta jooksul koondataks 55 inimest, mis võib kaasa tuua ka mõne välisesinduse sulgemise, kirjutas ERRi uudisteportaal.
Eesti välisesinduste arvu võimalik vähendamine tekitab küsimusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reinarti sõnul avatakse või suletakse välisesindusi lähtuvalt sellest, kui tähtis poliitiline suhe riigiga on, riik peaks olema oluline või potentsiaalne majanduspartner või siis peaks riigis olema suur vajadus konsulaarteenusteks.
«Oht on see, et võib-olla tubli töötegija läheb ära ja jääb ametnik, kellega siis ettevõtjad peavad lõputult kooskõlastusi tegema ja kuulama põhjendusi, miks midagi teha ei saa,» ütles Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist.
Äri- ja majandussidemete arendamiseks kasutab Eesti järjest enam ka välisriikides asuvaid vabatahtlikke aukonsuleid.
«Ma oleksin selles suhtes natukene skeptiline, et loota nendele välisesindajatele, et nad teeksid ära selle töö, mille teevad ära meie palgal meie ülesannetega konkreetsed inimesed,» sõnas Valgerist.
«Me kindlasti ei näe ühtegi põhjust, miks inimene, kel pole Eesti kodakondsust, ei võiks tegeleda Eesti kultuurihuvide esindamisega, Eesti majandushuvide esindamisega,» ütles Reinart.