/nginx/o/2014/10/17/3438739t1hd556.jpg)
Lasnamäel Mahtra tänaval asub pealtnäha tavapärases paneelmajas resotsialiseerumisüksus. Esmapilgul veider koht keldrikorrusel on aidanud mitmeid kodutuid inimväärsesse ellu tagasi.
Fotod ja video: Lasnamäe paneelmaja keldris antakse kodututele lootust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtume Heino Hõbemäega, kes on majas elanud juba kaks aastat. Heino on hariduselt keemik ja sattus tänavale pärast kaasaga riidu minemist. «Läksime lahku ja pärast seda tahtsin üksi edasi olla. Kellegagi ennast sidunud ka ei ole ja nii ta läkski,» selgitas ta.
Oma korterit pole mees üürida jõudnud ja sotsiaalkorterite järjekorrad on väga pikad, seetõttu on Mahtra tänava keldrikorrusel toanaabriga ruumi jagamine ainus võimalus. Heinole võiks ette heita, et ehk on tahtmist vähe, kuid temaga rääkides selgub, et mees käib tööl ja näeb vaeva. Lihtsalt töö eest saadud tasu ei võimalda hästi ära elada.
«Tööd teen kevadest sügiseni, käin surnuaial hauakive restaureerimas,» sõnas Hõbemägi. «Olen sotsiaalkorteri järjekorras, aga mulle öeldi, et see võtab kümme aastat aega. Selle aja peale olen juba surnud.»
Elurõõmus Hõbemägi praeguse eluolu üle liialt ei kurda, saab hakkama. Toanaaber on hea mees ja ei pea lageda taeva all öid veetma. Möödud aastal sai Brüsseliski käidud, seal võõrustas nende gruppi üks eurosaadik.
Resotsialiseerumist korraldatakse kodututele aastast 2006. «Tänu sellele pole koduta inimestel mitte ainult öömaja, vaid on püsiv elukoht, et turgutada ta tagasi ühiskonda,» selgitab Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor Kersti Põldemaa.
Põldemaa sõnul on iga klient oma moodi. «Kui ta meile tuleb, siis vaatame üle tema tugevused, soovid ja võimalused. Seejärel koostatakse inimesele resotsialiseerimisplaan. Meie unistus on, et klient ei jääks siia igaveseks,» ütles ta. «Inimene saab meil nõustamist, aitame teda tööle. Loodetavasti saab meie abil jalad alla.»
Mahtra üksuses on 40 kohta. Linn üürib ruume eraomanikelt. Järjekorras on ligi 500-600 inimest.
Resotsialiseerimisüksustes elavad inimesed 2-6 kohalistes tubades. Pesemine ja toiduvalmistamine toimub ühiskasutatavates ruumides. Resotsialiseerimisüksuse turvalisuse tagab töötajate ööpäevaringne kohalolek.
Resotsialiseerimine on sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on parandada isiku toimetulekuvõimet nii, et ta oleks võimeline iseseisvalt ühiskonnas toime tulema.