Loe, kuidas tutvustatakse Eestisse saabuvatele põgenikele siinseid käitumisnorme

Rahvusmustritega kaunistatud tutvustava brošüüri 33-l leheküljel on muude teemade hulgas antud põhjalik ülevaade Eesti riigist ja siinsetest tavadest. Samuti jagatakse palju praktiliselt nõu: millised on laias laastus igakuised kulutused, kuidas kutsuda kiirabi või politseid ja millised õigused on pagulasel siin nii õigusabi palumisel, hariduse omandamisel kui ka toetuste saamisel.

Muidugi ei saa üle ega ümber ühe tavalise eestlase tutvustamist – millised nad on ning kuidas kõige kergemini jutule saada. Järgnevalt toob Postimees ingliskeelsest materjalist eesti keelde tõlgituna välja Eesti ühiskonda puudutava peatüki.

EESTI ÜHISKOND

Käitumine ja suhtlus

-inimesed tervitavad Eestis teineteist tavaliselt lihtsa käelehvitusega, ilma füüsilise kontaktita;
-tervituseks surutakse kätt pigem ametlikes olukordades (olenemata sellest, kas teine inimene on mees või naine);
-füüsiline kontakt, näiteks kallistus, on levinud noorte hulgas ja mitteametlikel kohtumistel;
-põsesuudlus ei ole Eestis kuigi levinud;
-eestlastele meeldib enda ümber teatud ruumi jätta ning selle distantsi mitteaustamine võib näida agressiivsena, kuna tekitab ebamugavust.

Silmside

-eestlased peavad silmsidet väga oluliseks osaks suhtlusest, kuna see näitab, et partner on suhtlusest tõsiselt huvitatud;
-silmsideme vältimine võib jätta mulje, just kui oleks suhtluspartneril midagi varjata või on tal lihtsalt igav;
-loo alati suhtluspartneriga silmside, kuid jälgi, et see ei oleks liiga tugev, sest muidu võib see liiga pealetükkiv tunduda.

Suhtlemistavad

-vesteldes on oluline olla võimalikult täpne. Pikka juttu, mis kuhugi ei näi jõudvat, peetakse aja raiskamiseks;
-eestlased ei räägi üldiselt kätega;
-kolleegidega suheldes ei hoia eestlased ametlikku joont – neid kutsutakse eesnime pidi sõltumata nende ametipositsioonist või vanusest;
-ametnike poole pöördudes soovitatakse kasutada pöördumist «teie», mida kasutatakse ka vanemate inimeste või uute tuttavatega suheldes;
-sellegipoolest, «sina»-pöördumise kasutamist ei peeta lugupidamatuks.

Keeldumine

-eestlased on üldiselt otsekohesed ja ütlevad, mida nad arvavad. Seetõttu on nad ka keeldumisel otsekohesed ja ütlevad «ei» kohe, kui nad tunnevad, et ei suuda kellelegi mingisugust teenet teha;
-«ei» tähendab üldjuhul «ei», mistõttu ei ole väga mõtet üritada eestlast meelt muutma panna – seda nähakse hoopis kui survet, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed;
-see tähendab, et ka sina peaksid olema otsene. Sellega harjumine võib küll veidi aega võtta, aga selles pole midagi võimatut.

Külastamine

-kodu on eestlastele väga tähtis, mis tähendab, et külalisi ei kutsuta väga tihti külla;
-inimeste küllakutsumine ja teiste külastamine on rohkem levinud noorte hulgas;
-kellegi külastamist ilma eelnevalt ette teatamata peetakse ebaviisakaks;
-ühised mees- ja naistuttavad võivad teineteist külla kutsuda;
-üldiselt eeldatakse, et kui sa kedagi külla kutsud, on sul ka mingid ettevalmistused tehtud;
-külalised ei haara üldiselt enne süüa-juua, kui võõrustaja pole ise pakkunud;
-viisakas oleks külla minnes võõrustajale midagi viia;
-kui keegi kutsub sind külla ja sa tahad sõpra kaasa võtta, siis enne tuleks võõrustajalt uurida, kas see sobib.

Kingitused

-eestlased tähistavad sünnipäevi, aastapäevi, abiellumist, kooli lõpetamist ja tihtipeale ka seda, kui keegi uude koju kolib;
-kui sind kutsutakse peole, tuleks võõrustajale kingitus kaasa võtta (välja arvatud juhul, kui kutsel on kirjas, et kinki pole vaja);
-kingitus peaks olema midagi väikest, nagu näiteks lilled, sokolaad, vein vms;
-ametnikele ei tohi teenuse eest tänamiseks kingitusi anda, sest seda võidakse näha kui pistise andmist, mis on karistatav.

Vastutus

-oma tegude eest vastutuse võtmine on Eesti ühiskonnas oluline;
-iga inimene teeb oma otsused ise, mistõttu on ta nende otsuste eest ka vastutav;
-vanemad vastutavad oma laste tegude eest kuni nende 18-aastaseks saamiseni, pärast seda peavad täiskasvanuks saanud ise hakkama kõige eest vastutama;
-ühiskond ootab sinult, et oleksid iseseisev ja näitaksid välja initsiatiivi;
-liigselt riigi- ja muudele tugiteenuste peale lootmine ei ole pikaajaline lahendused;
-selleks et olla täieõiguslik ühiskonna liige, tuleb järgida seadust ja käitumisnorme, teenida ise oma raha, makse maksta ning püüda ka oma panust ühiskonda anda.

Aeg

-eestlased on alati täpsed ning ei kiida hilinemist heaks;
-kui sa lähed tööintervjuule, arsti juurde või kohtud inimestega, keda sa päris hästi ei tunne, siis jõua kohtumisele alati õigel ajal või isegi natuke varem;
-kui sa tõepoolest ei saa hilinemist vältida ja sa tead seda juba ette, siis tuleb sellest kindlasti teisele inimesele teada anda.

Pereelu

-traditsiooniline Eesti perekond koosneb abielus või kooselavast paarist ja nende lapsest või lastest, või siis üksikvanem ühe või enama lapsega;
-keskmises eesti peres on üks kuni kolm last;
-kõik võivad ise valida endale partneri, keda nad armastavad ja kellega tahavad koos elada;
-samasoolised paarid võivad Eestis koos elada, kuid nad ei saa ametlikult abielluda;
-tihtipeale elavad paarid koos ka ilma abiellumata;
-eakamad sugulased elavad tavaliselt eraldi, kas oma kodus või siis vanadekodus;
-lapsed kolivad tavaliselt kodust ära, et minna ülikooli või hakkavad vanematest eraldi elama 16 ja 22 eluaasta vahel;
-paari mees- ja naispool teevad perekonda ja majapidamist puudutavaid otsuseid üheskoos;
-kodu ja kodutööde eest vastutatakse ühiselt;
-lapsed, nii poisid kui tüdrukut, teevad samuti majapidamistöid;
-nii mehed kui naised käivad tavaliselt tööl.

Abielu

-Eestis saab iga üks ise valida, kellega ta soovib abielluda. tulevase mehe/naise juured ja religioon ei mängi selles rolli;
-abielluda saab ilma oma vanemate nõusolekuta, juhul, kui sa oled üle 18 aasta vana;
-abielluda saab perekonnaseisuametis, kuid osa inimestest eelistab kirikus abielluda;
-sa saad olla üheaegselt abielus vaid ühe inimesega;
-põhiseaduse kohaselt on abikaasad võrdsed, mis tähendab, et paari mees- ja naispoolele kehtivad samad reeglid;
-mõlemad abikaasad saavad ise valida oma perekonnanime, töö ja elukoha;
-abielu lõpeb kas ühe osapoole surmaga või lahutusega;
-koduvägivald on Eestis keelatud ja partneri vastu vägivalla kasutamine on karistatav.

Lahutus

-lahutust võib soovida nii mees või naine, sõltumata teise poole nõusolekust;
-lahutustega tegeletakse kohtus või mõnel juhul selleks ettenähtud ametis;
-kui vanemad ei saavuta kokkulepet selles osas, mis puudutab lapse eeskostet, teeb selles küsimuses otsuse kohus;
-mõlemad vanemad peavad ka peale lahutust oma lapsi toetama;
-abielu ajal soetatud kinnisvara kuulub mõlemale abielupoolele.