Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Priit Kama ütles Postimehele, et vahialuste põgenemist tuleb Eesti vanglateenistuses harva ette ning see on pigem vanade vanglate probleem. Viru või Tartu vanglates oleks niisugust põgenemist edukalt läbi viia olnud oluliselt raskem.
Priit Kama: vangide põgenemine on vanade vanglate probleem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna öösel enne kella kolme avastasid meie ametnikud, et häiret annab üks piirdeandur, mis näitas seda, et seal toimub mingi keelatud liikumine. Sellele reageeriti, paraku ei olnud me siiski piisavalt kiired selleks, et kahe vahistatu põgenemist ära hoida,» nentis vanglate valdkonna asekantsler Priit Kama videointervjuus Postimehele.
Hiljem selgus, et vangid olid kõrvaldanud oma kambrist osa trelle, mis võimaldas neil aknast välja ronida. Pärast seda kasutasid nad piirde ületamiseks tellingu osi, mis olid toimetatud vangla piirde juurde sellepärast, et Tallinna vanglas toimuvad parajasti piirderemonttööd. «Siin tuleb üle vaadata kindlasti meie enda tööprotseduurid ja ka meie koostööprotseduurid Riigi Kinnisvara ASiga, kes seda vanglat haldab ja tema alltöövõtjatega. Küsimus on see, et nad poleks tohtinud saada neid sellisel viisil kasutada ja me peame tõepoolest vaatama, kus töökorralduses oli viga, mis selle võimalikuks tegi,» kommenteeris asekantsler.
Reporteri küsimusele, kas põgenemisega võivad olla seotud kolmandad isikud, vastas Kama, et neil ei ole täna põhjust seda väita, kuid kindlasti on see asi, mida nad peavad käimasolevas kriminaalmenetluses tõsiselt uurima.
Kama sõnul pole tegemist kõige ohtlikumate vangidega. Üks neist, 36-aastane on kahtlustatav narkokuriteos ja teine, 24-aastane, on vahi alla võetud, sest teda kahtlustatakse varguses. «Samas kui keegi neid kohtab, tasuks sellest teada anda politseile või vanglateenistusele, et nad turvaliselt kinni peetaks, ise ei ole mõtet seda tegema hakata.»
Asekantsler rääkis Postimehele, et viimane taoline põgenemine kinniselt alalt leidis aset 2010. aastal, siis veel avatud Murru kinnises osakonnas Rummu asulas. «Seal toimus sama asi, kus üks vang pääses välja aknast ja tal õnnestus ületada piire. Võib öelda, et tegemist on selliste juhtumitega, mis on üldiselt Eesti vanglateenistuses harvad, kuid samas on see pigem vanade vanglate probleem. Viru või Tartu vanglates oleks niisugust põgenemist edukalt läbi viia juba olnud oluliselt raskem,» ütles Priit Kama. Uus Tallinna vangla hoone valmib mitme aasta pärast, kuid Kama sõnul tuleb ka selle ajani teha kõik, et põgenemise võimalused oleksid viidud miinimumi.
2008. aastal leidis aset aga üks selline juhtum, kus ühte vangi viidi tsiviilmeditsiiniasutusse ja tal õnnestus selle käigus põgeneda. «Tema otsingud kestavad siiani. Teistel juhtudel on vangid, kes on kas kuskil saatmiste käigus kaotsi läinud või kes ei ole vanglasse tagasi pöördunud, juhul kui nad on sealt välja lubatud, üpriski kiiresti üles leitud,» ütles Kama.
Tallinna vanglast põgenes täna öösel vahetult enne kella kolme kaks vahialust - Aleksandr Suhotski ja Eduard Mihhailov. Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kinnipeetava põgenemist.
Kõigil, kes teavad nimetatud isikute asukohta, palutakse viivitamatult teatada politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 58 543 629.