Poliitikud ei toeta piirilepetele poliitiliste avalduste lisamist

«Eeldan, et valitsuse otsusesse poliitilisi avaldusi ei lisata. Kindlasti peaks ka riigikogu piirduma piirilepingu ratifitseerimisega,» ütles Mikser hommikul Postimehele.

Küsimusele, kas ta teadis Tsahkna soovist lisada otsusesse viide Tartu rahulepingu kehtivusele, vastas Mikser, et loomulikult mitte. «Ma ei tea ka seda, kas ta ise teadis sellest, enne kui ta selle teate öösel välja saatis. Selline samm ei kõnele väga suurest stabiilsusest ega ka enesekindlusest,» ütles ta.

Mikser nentis, et erakonnad ja nende esimehed käituvad ühtmoodi, kui nende reiting on üle 10, ja pisut teistmoodi, kui nende reiting jääb alla 10 protsendi. «Arvan, et tegemist on puhtalt poliitilise sammuga. Aga ma usun, et valitsus kollegiaalse organina jääb tasakaalukaks,» lausus ta ja lisas, et kõik sellekohased avaldused peavad olema tehtud läbimõeldult, õigel ajal ja õiges kohas.

Küsimusele, millised võiksid olla poliitilise deklaratsiooni lisamise tagajärjed, vastas Mikser, et 2005. aastal toimunu põhjal saab arvata, mis ühel või teisel juhul juhtub. 2005. aasta suvel, pärast seda kui riigikogu lisas ratifitseerimisseadusele preambuli, võttis Venemaa oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepingutelt tagasi.

Mikser meenutas, et riigikogu eelmises koosseisus oli erakondadel kokkulepe, et ratifitseeritakse ainult piirilepped ja muid poliitilisi avaldusi neile ei lisata. «Kui need neli erakonda on jätkuvalt samasuguse põhimõtte juures, siis see juba iseenesest annab kokku päris soliidse enamuse saalis. Kui on toimunud vahepeal mingeid muutusi, eks siis tuleb töötada selle nimel, et see enamus jätkuvalt oleks olemas,» ütles ta.

Paet: riik võiks olla järjekindel ja ettearvatav

Euroopa Parlamendi saadik, välisministrina kaks korda piirilepingutele allkirja andnud Urmas Paet ütles Postimehele, et Eesti riik võiks olla enesekindel ning olulistes rahvusvahelistes asjades järjekindel ja ettearvatav, mitte üritada kogu aeg teha «uusi väikeseid nõkse».

Ta meenutas, et pärast piirilepingute allkirjastamist eelmise aasta veebruaris on valitsus lepingute ratifitseerimise eelnõu korra juba riigikogule saatnud. Selle hetkega võrreldes ei ole tema sõnul midagi muutunud, sealhulgas pole midagi muutunud Eesti riigi järjepidevuse osas.

«Minu meelest oleks täiesti loogiline, kui need samad erakonnad, sealhulgas IRL, kes on korra juba valitsuses nende piirilepete ratifitseerimise eelnõu riigikokku saatmise heaks kiitnud, teeks seda täpselt samamoodi. Ei ole võimalik iga kord teha nägu, et nüüd on mingi täiesti uus olukord,» ütles Paet.

Eesmaa: ratifitseerimine ei pruugi minna reipa läbimarsina

Nii Keskerakonna kui parlamendi väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa märkis pärastlõunal, et kuigi valitsus lepingute ratifitseerimiseelnõule deklaratsiooni siiski ei lisanud, võib vastavaid ettepanekuid tekkida ka riigikogus. «On selge, et parlamendis võib vähemalt põhimõtteliselt IRLi fraktsioon veel samasuguseid mõtteid esile tuua, rääkimata EKREst. Nii et ma ei eelda, et see läheb reipa läbimarsina,» lausus ta.

Tema hinnangul on praegu olulisem suhtuda asja pragmaatiliselt ja piirilepingud riigikogus ratifitseerida. «Arvan, et meie oleme sellega selles mõttes rahul, kuigi selles rahulolus on kahtlemata ka nüansse. Reaalne elu näitab, et praegu on tõenäoliselt tähtsam ja olulisem see, et meil oleks piirileping, mitte vanades rahulepingutes ja kõigis nendes materjalides nii väga kaugele minna,» lisas Eesmaa.

Reformierakonda kuuluv eelmine välisminister ja praegune riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus leidis, et mida vähem lahtisi otsi ja lahendamata teemasid Eestil Venemaaga on, seda parem. «Piirilepingu ratifitseerimine pole küll nii-öelda elu ja surma küsimus, aga hea on, kui see lõpuks tehtud saab ja kui meil on seejärel võimalik praeguse kontrolljoone asemel kahe riigi vaheline piir ka füüsiliselt looduses maha märkida,» ütles ta pressiteates.

Lepingute ratifitseerimiseelnõu arutamisel jälgib riigikogu tema sõnul ka seda, kuidas edeneb vastav arutelu Venemaa riigiduumas. «Ühepoolselt pole meil kiirustada vaja, ratifitseerimiseks on vaja ikkagi mõlema poole reaalseid otsuseid ja tegusid,» teatas Pentus-Rosimannus.

Valitsus lisas lõigu ratifitseerimisseaduse eelnõu seletuskirja

Tsahkna märkis ööl vastu neljapäeva saadetud pressiteates, et valitsus peab andma piirilepete heakskiitmisel ühemõttelise hinnangu, et Eesti juhindub Tartu rahulepingu artikkel kahe kehtivusest ja õigusliku järjepidevuse põhimõttest. «Lisame Tartu rahulepingu artikkel kaht ja Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevuse põhimõtet rõhutava poliitilise deklaratsiooni valitsuse otsusesse, millega kiidetakse heaks Eesti ja Venemaa vaheline piirilepe,» teatas ta.

Valitsus ühtegi preambulit, poliitilist deklaratsiooni ega uut nõudmist lepetele siiski ei lisanud, küll täiendati eelnõu seletuskirja, kus välisminister Marina Kaljuranna sõnul olid Tartu rahulepingu kehtivust ja Eesti õigusjärglust puudutavad põhimõtted ka varem kajastatud. «Mida me tegime valitsuse istungil, me lisasime lõigu, kus seesama on öeldud teiste sõnadega, veel kord üle korratud. Midagi sisuliselt muudetud ei ole,» ütles ta täna keskpäeval valitsuse presskonverentsil.

IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles valitsuse istungi järel Postimehele, et erakonnale on teema olnud kogu aeg oluline ja ka eelmisel aastal esitatud eelnõu seletuskirja tekkisid valitsuse arutelu järel viited Tartu rahulepingule. «Keegi ei räägi mingist eraldi deklaratsioonist,» ütles ta.