Riigikogu kantselei pikaaegne direktor: kantselei ei saa uurimisorgani rolli võtta

Kuluhüvitistest rääkides tõi Sibul välja kaks üldisemat tähelepanekut: esiteks, riigikogu liikmel ei ole tööõiguslikku suhet riigikogu ega tema kantseleiga, vaid ta on rahvasaadik, ning teiseks, ühiskondlikus teadvuses on toimunud selge nihe ning enam ei arvata, et saadikul pole kulusid ning ta peaks kõik oma palgast kinni maksma.

«Mis aga kontrollimist puudutab, siis kantselei roll on ennekõike olnud nõustav,» sõnas Sibul, nentides, et kontrollida saab kantselei nii palju, et küsida saadikult, kas tšekil väljatoodu on üks hüvitatavatest kululiikidest.

Pole uurimisorgan

«Eestis on natuke liiga kulunud väljend «valijad annavad oma hinnangu», aga mis siis saab, kui nad hinnangut ei anna? Mina näiteks unistan sellest, et poliitiline kultuur areneb nii kaugele, et sellist inimest enam valimisnimekirja ei pandaks.

Möödunud nädalal selgus, et juhiloata Mihhail Stalnuhhin (KE) liisib kuluhüvitiste eest autot, millega sõidab hoopis tema naine. Kuna hüvitatakse ainult tööga seotud kulud, tekkis küsimus, kuivõrd on naise kasutuses olev auto Stalnuhhini tööga seotud. 

Sibul ei leia, et kantselei peaks sellises olukorras hüvitatud summa tagasi nõudma. «Riigikogu kantseleil ei saa ju mingisugust uurimisorgani rolli olla.»

«Kui riigikogu liige toob koolituskulu tšeki, siis ei ole ju võimalik, et kantseleist keegi – näiteks raamatupidaja – hakkab mõtlema, et kas tal oli seda koolitust vaja või ei olnud. Ametnikul ei ole võimalik seda hinnata,» tõi ta näiteks.

Samuti juhtis Sibul tähelepanu, et see fakt üksi, et riigikogu liikmel pole juhiluba, ei tähenda tingimata, et tegemist ei ole tööga seotud kuluga. «Näiteks keegi lähedane toobki igal hommikul saadiku tööle ja viib pärast valijatega kohtuma. Siis need korrad oleksid ju tööga seotud kulud,» ütles ta.

Seega ei näe Sibul, et kantselei saaks või peaks tagantjärgi hakkama saadikule täiendavaid küsimusi esitama ja nn kontrollorgani rolli võtma. «Seda rolli ei ole kantselei saanud endale kunagi võtta ja vaevalt, et ka kunagi võtab.»

Saadiku kompetentsi üle otsustab rahvas

Kontroll on tema sõnul pigem formaalne – on olemas juhatuse korras sätestatud reeglid ning jälgitakse, et nende reeglite alusel asjad käiksid. Samas aga tõdes ta, et inimlikud nõrkused saavad formaalsusest paljudes maades ja ka organisatsioonides tihtipeale jagu.

«Mujal lääneriikides on nii, et kui parlamendiliikmed on eksinud sellise korra vastu, siis on ju teada, et erakond ise ei pane teda järgmine kord valimisnimekirja. Eneseregulatsioon toimub hoopis sedamoodi,» tõi Sibul välja.

Samuti jääb otsustusvõimalus alati valijale ning kui saadiku tegemised meelt mööda ei ole, ei pea teda tagasi valima. «Eestis on natuke liiga kulunud väljend «valijad annavad oma hinnangu», aga mis siis saab, kui nad hinnangut ei anna? Mina näiteks unistan sellest, et poliitiline kultuur areneb nii kaugele, et sellist inimest enam valimisnimekirja ei pandaks.»

Postimees küsis riigikogu kommunikatsiooniosakonnast, mil määral on riigikogu kantseleil üldse võimalik kulutuste eesmärgipärasust kontrollida. Ühtlasi soovisime teada, kas kantseleil on võimalik saadikult hüvitatud summat ka tagasi nõuda, kui peaks selguma, et hüvitatud kulu ei olnudki tegelikult tööga seotud.

Vastas riigikogu kommunikatsioonijuht Urmas Seaver:

Riigikogu liikme staatuse seaduse §30 kohaselt hüvitatakse riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsenti riigikogu liikme ametipalgast riigikogu juhatuse kehtestatud korras.

Riigikogu juhatuse kehtestatud kord näeb ette, mis on riigikogu liikme tööga seotud kulutused ja millised dokumendid tuleb riigikogu liikmel kulude hüvitamiseks riigikogu kantselei finantsosakonnale esitada.

Vastavalt kehtestatud korrale kinnitab saadik kuludokumente esitades oma allkirjaga, et esitatud kulud on seotud riigikogu tööga. Kantselei kontrollib, kas esitatud kuludokument vastab juhatuse korras üles loetletud ja kirjeldatud kuludele. Kui saadik on esitanud dokumendid, mis vastavad juhatuse otsuses tooduga, siis mingit täiendavat uurimist kuludokumentide põhjendatuse osas kantselei ega ka riigikogu juhatus ei teosta.

Küll on aga esitatud kuludokumendid avalikud ning nendega on avalikkusel võimalik tutvuda. riigikogu liige peab arvestama sellega, et avalikus saab temalt küsida tehtud kulude kohta selgitust.