Kroonlinna lähistelt vallandunud mudalaik võib jõuda ka Eesti rannale

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) merefüüsika professori Urmas Lipsu sõnul näitavad USA kosmoseagentuuri (NASA) satelliidifotod, et Borka sadama süvendustöödega vallandunud muda võib pikema aja pärast jõuda ka Eesti vetesse.

«Soome lahe idaosast pärit vesi liigub pinnakihis idast läände, tavapäraselt pigem Soome vetes, aga teatud tuulte puhul piki Eesti rannikut,» selgitas TTÜ merefüüsika professor.

«NASA andmetest on näha, et aeg-ajalt on süvendustöödel vette tõstetud setete pilv jõudnud Narva lahe vetele väga lähedale,» ütles Lips BNS-le.

«Kui teatatud tööde maht - 28 miljonit kuupmeetrit - tõele vastab, siis on tegu tõesti väga suure ettevõtmisega, millel ilmselt on ka suur, riigipiire ületav keskkonnamõju,» lisas professor Lips. «Nagu näha, siis on oht olemas ja toimuvat peaks tõsiselt jälgima hakkama,» ütles Lips.

Professor ei soovinud öelda, kas Kroonlinna poolt läände liikuv mudalaik ka ohtlikuks võib osutuda. «Ei saa öelda, et siin üldse ohtu ei ole, aga ei saa ka öelda, et see on ohtlik,» märkis Lips.

Keskkonnainspektsioonist öeldi reedel BNS-le, et üldjuhul sellised mudalaigud ei levi sadu ega tuhandeid kilomeetreid, vaid pigem settivad kümnete kilomeetrite raadiuses. Soome lahes on ka ringhoovus, mis tavapäraselt kannabki Venemaalt lähtuva saaste Soome ranniku poole, seega kui seda kuskil seirata siis just Soome kaguosas, lisati inspektsioonist.

Professor Lips märkis, et järgmisel nädalal toimub Kopenhaagenis Läänemere keskkonnakaitse teemadega tegeleva Helsingi komitee (HELCON) töörühma istung, kus Venemaalt võiks oodata infot mudalaigu kohta. HELCOM on kokku leppinud, et süvendus-, kaevandamis- ja kaadamistööde kohta jagavad riigid üksteisega infot nende tööde mahtude ja keskkonnamõju hindamise kohta, lisas Lips.

Venemaa alustas Bronka sadama ehitamist 2011. aastal ning süvendamistööd algasid mullu. Süvendamistööde käigus tõstetakse merepõhjast välja 28 miljonit kuupmeetrit savi, liiva ja setteid. Soome ajaleht Helsingin Sanomat märgib, et kogus on näiteks 165 korda suurem sellest, mis kaevati kogu Soome lahest Venemaa ja Saksamaa vahelise gaasitoru ehitamisel.

Soome keskkonnaameti töötaja Seppo Knuuttila nentis ajalehele, et tegemist on piirkonnaga, kus suuremahuline süvendamine võib mõjutada merekeskkonda ka tööde piirkonnast kaugemal. Ta selgitas, et tegemist on piirkonnaga, kus asuvad sadamad ja dokid ning seetõttu on pinnas rohkem saastunud. Süvendamise käigus satub pinnasesse ladestunud saaste aga vette.

Kuna setted on juba põhjast üles tõusnud, siis on ka piirkonna elusloodus juba võimalikust saastest mõjutatud, märkis professor Lips BNS-le.