Ruumikitsikuse üle kurtnud sarivägistaja saab vanglalt hüvitise

Tartu halduskohus rahuldas täna Kaziksi kaebuse Tallinna vangla vastu osaliselt. Kaebuse järgi tekitati kaebajale kahju eri perioodidel 2009.–2011. aastal kokku 697 päeva jooksul, mil Kaziks viibis Tallinna vanglas.

Kaziks taotles oma kaebuses 11 954-eurose kahju hüvitamist, ent kohus otsustas täna mõista vanglalt Kaziksi kasuks välja 315-eurose hüvitise, edastas Tartu kohtute pressiesindaja.

Vangi väitel oli ta 225 päeva jooksul paigutatud kambritesse koos sellise arvu kaaskinnipeetavatega, et tema isiklik ruum jäi alla kolme ruutmeetri. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on aga kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on neli ruutmeetrit isiku kohta.

Liiga vähe põrandapinda õigusvastane

Juhul kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 ruutmeetrit, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 rikkumist.

Kohtu hinnangul on EIK alati hinnanud kinnipidamistingimusi kogumis ja ei ole võtnud jäika seisukohta selle osas, mitmest ruutmeetrist algab või lõpeb kinnipeetava väärikust alandav kohtlemine. EIK on küll korduvalt märkinud, et kolm ruutmeetrit ühe kinnipeetava kohta on see piir, millest allpool on põhjust eeldada, et tegemist on alandava kohtlemisega, kuid arvestada tuleb ka muid kinnipidamistingimusi, nagu päevakava, liikumisvõimalused, juurdepääs õhule ja päevavalgusele jne.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus pinda ühe kinnipeetava kohta on 3–4 ruutmeetrit, saab tingimusi pidada väärikust alandavateks ainult koosmõjus muude tingimustega, nagu õues viibimise võimalus, juurdepääs õhule ja päevavalgusele, ventilatsiooni olemasolu, piisav küte, tualeti privaatse kasutamise võimalus, esmaste sanitaar- ja hügieeninõuete täidetus.

Asja materjalidest nähtuvalt viibis Kaziks 472 päeva olukorras, kus põrandapinda ühele kinnipeetavale oli kolm ruutmeetrit ja rohkem. «Arvestades, et kambrit oli akna kaudu võimalik õhutada, kaebajal oli võimalik ühe tunni jooksul päevas viibida vabas õhus, kaebajale oli tagatud duši kasutamise võimalus üks kord nädalas ja tualeti privaatse kasutamise võimalus, ei saa kinnipidamistingimusi kohtu arvates pidada kaebaja väärikust alandavateks ja vastustaja tegevus nende 472 päeva osas ei ole õigusvastane, seega nende päevade osas jääb kahjunõue rahuldamata,» leidis kõhus.

Kokku 315 eurot

Eesti kohtupraktika hüvitise suuruse kohta ei ole veel välja kujunenud. Juhtudel, kui kohus on välja mõistnud rahalise hüvitise, on see ühe õigusvastastes kinnipidamistingimustes viibitud päeva kohta jäänud vahemikku ühest kuni kümne euroni. Enamasti on hüvitis jäänud suurusjärku 2–4 eurot päevas. Kohus ei ole hüvitise suuruse määramisel üheselt seotud EIK praktikaga, mis ei pruugi piisavalt arvestada üldise heaolu taset Eestis.  

90 päeva oli Kaziks paigutatud lukustatud kambrisse (v.a üks tund päevas värskes õhus viibimise ajal) koos sellise arvu kinnipeetavatega, et tema isiklik ruum jäi alla 2,5 ruutmeetri. Seega rikuti kaebaja suhtes õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mistõttu kohus pidas põhjendatuks välja mõista kaks eurot päeva kohta, seega kokku 180 eurot.

135 päeva viibis ta olukorras, kus ühele kinnipeetavale oli põrandapinda rohkem kui 2,5 ruutmeetrit, kuid vähem kui kolm ruutmeetrit. Kohtu arvates tuleb sellist olukorda pidada õigusvastaseks, kuna see on vastuolus EIÕK artikli 3 kohaldamisel tekkinud EIK praktikaga. Seetõttu pidas kohus põhjendatuks välja mõista ühe euro päeva kohta, seega kokku 135 eurot.

Seega mõistis kohus Tallinna vanglalt kaebaja kasuks Tallinna vanglas kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju rahalise hüvitisena kokku 315 eurot. Tänane otsus on vaidlustatav 30 päeva jooksul.

2010. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Karistuseks määrati mehele 15 aasta pikkune vangistus.

Lisaks peeti mees kriminaalasjas kahtlustatavana kinni juba neli aastat varem, 2006. aastal 2. märtsil, mil teda kahtlustati toona 17-aastase kadunuks jäänud neiu vägistamises ja tapmises. Kriminaalmenetlus lõppes mullu aprillis, kui Tartu ringkonnakohus jättis muutmata Tartu maakohtu otsuse, millega mõisteti Guntars Kaziks (47) õigeks.