Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi

Vahepeal vanglana kasutusel olnud merekindluse praegune ülem Andrus Villem kurdab vandaalide ja rüüstajate üle, kes käivad seal nii metalli varastamas kui ka lihtsalt lõhkumas.

Ööl vastu eilset on keegi jälle aia vahelt sisse pugenud ja merekindluse territooriumil laamendanud.

«Sõjamuuseum tõi vanad sõjaväeautod siia pooleks aastaks hoiule. Neil on klaasid sisse löödud ja mööda katuseid trambitud,» kirjeldas Villem. «Kohvikulaudadel olid lillepotid, need on kõik puruks pekstud. Ja veevoolik oli läbi lõigatud, nii et mitmekümne euro eest vett voolas öö jooksul lihtsalt maha.»

Kindlust ja merd lahutavast okastraataiast on kerge läbi pugeda. Pealegi on Patarei kindluse praegusel omanikul Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil plaan maha lammutada merekindluse ja Lennusadama vaheline müür. Nõukogude ajal ehitatud tugev kaitsesein tundub ajaloolise kindluse juures küll võõrkehana, kuid pakub vähemalt mingisugust kaitset kutsumata külaliste eest.

Paljud vandaalid jäävad tabamata, kuid kinni nabitud kurikaeltel jääb veel õigust ülegi. «Valvur sai ükskord kaks pätti kätte ja hoidis neid politsei saabumiseni kinni,» meenutas Villem. «Aga poisid tegid politseile avalduse, et neile lasti pipragaasi näkku ja rünnati ka muud moodi. Tegelikult meie valvurite varustuses polegi pipragaasi.» Tema arvates on asi selles, et üks pahategija on tuntud arhitekti võsuke ning just prominendist papa on pojale õpetanud, mida politseile öelda. Praegu ongi ühe turvafirma palgal olev valvur uurimise all.

Sama valvur sai sel aastal kätte veel ühe vandaalidepaari, kuid siis klaariti asi hoopis mitteametlikult ära. «Politsei viis nad küll ära, aga selgus, et ühe poisi ema on politseinik,» rääkis Villem ning lisas, et noormehe ema oli palunud, kas saadakse ehk kuidagi kokkuleppele. Saadigi, nii et poisid käisid Patareis nädal aega igasuguseid töid tegemas.

Niisama laamendajate kõrval tegutsevad ka tõsised metallikratid, kellel ükskord õnnestus kuidagi Patarei kindluse tagumisse otsa vedada elektrijuhtmed, millest võeti metallilõikeriistadele voolu.

Üks sissetungija aga püüdis tavalise rauasaega end võreuksest läbi saagida. «Keegi oli rauasaega ilmselt öö läbi nühkinud. Ukse ees vedeles paarkümmend täiesti ära kulutatud rauasaelehte,» meenutas Villem.

Merekindluses leiduv vähene puit pannakse aga lihtsalt põlema. Nii süüdati kunagine vahitorn kui ka peasissepääs, mille asemele pidi kindluseülem olemasolevast materjalist uue keevitama. Merekindluse kaitsmiseks on Villemil kulunud umbes 400 tabalukku.