Uuring: sõiduki konfiskeerimine roolijoodikut ei takista

«Joobes juhi sõiduki konfiskeerimine ei oma olulist mõju rikkumiste toimepanemisele tulevikus,» kirjutati uuringu kokkuvõttes.

Statistika kohaselt on alates 2011. aastast, kui konfiskeerimist lubav seadusesäte jõustus, kuni 2014. aasta lõpuni roolijoodikutelt konfiskeeritud 323 sõidukit. Konfiskeerimiste arv on aasta-aastalt kasvanud, nii konfiskeeriti 2014. aastal 153 sõidukit.

Samas näitavad andmed, et sõiduki konfiskeerimine ei takistanud roolijoodikutel uuesti purjuspäi autot juhtimast.

«Konfiskeerimise osas ilmneb, et need süüdimõistetud, kellel on sõiduk konfiskeeritud, on uusi joobes juhtimise kuritegusid toime pannud rutem või rohkem kui need süüdimõistetud, kellelt sõidukit pole konfiskeeritud,» seisab kokkuvõttes.

Uuringus järeldatakse, et sõiduki konfiskeerimine mõjub toimepanijale eelkõige karistust suurendava või selle ulatust laiendava tegurina.

«Kuna inimene, eriti maapiirkonnas, sageli siiski vajab liikumiseks autot, siis hangitakse konfiskeeritud sõiduki asemele lihtsalt uus,» on kokkuvõttes kirjas.

Raportis kirjutati, et karistamise kõrval või asemel tasuks kasutada muid seaduses ette nähtud meetmeid nagu näiteks sõltuvusravi või õppeprogrammid. Tagada tuleks selleks sobivate ravivõimaluste ja programmide olemasolu ning võimalused erinevatesse programmidesse suunamiseks.

Ühe meetmena roolijoodikute takistamiseks soovitatakse kasutada alkolukke ning luua selleks õiguslikud alused.

«Alkoluku kasutamisel saaks kõne alla tulla juhtimisõiguse tingimuslik säilitamine, mis näiteks töökoha säilimisel võiks kaasa aidata vastutustundlikuma liikluskäitumise kujunemisele,» öeldakse soovitustes.

Samas tunnistatakse, et kuna alkoluku paigaldamine on kulukas ja kulu jääks sõidukiomanike kanda, ei saa selle meetme kasutamine olla laiaulatuslik ega keskne lahendus joobes sõidukijuhtimise vähendamisel. Pigem võiks see olla võimalus näiteks kutselisel juhil oma töö ning juhtimisõigus säilitamiseks.