/nginx/o/2015/09/18/4505401t1h78a2.jpg)
Tallinna lennujaama avalikus osas avati väljapanek «Elus loodus pole edevuse doonor», mis juhib tähelepanu ohustatud taime- või loomaliikidest valmistatud toodete ostmise tagajärgedele.
Tallinna lennujaamas avatud näitus juhib reisijate tähelepanu olulisele probleemile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks keeruline probleem maailmas ja ka Eestis on ohustatud liikidest suveniiridega ja teiste «põnevate» toodetega, mida inimesed heausklikult reisidelt kaasa toovad, teadmata, et see ei ole lubatud või nõuab eriluba. See ongi üks põhjus, miks oleme näituse püstitanud just lennujaama, kust paljude reisihuviliste tee alguse saab,» selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi.
Euroopas on aastas tuhandeid rikkumisi ja maailmas kümneid tuhandeid. Eestis tuleb aasta jooksul ette keskmiselt 10-20 juhtumit, kus tuleb keelatud tooteid konfiskeerida. Ära on võetud erinevate loomade nahku ja nahast tooteid, loomatopiseid ning musta kalamarja. Viimasel ajal on väga sagedaseks muutunud rikkumised ravimite ja kreemidega, mille koostises on ohustatud loomade või taimede osi. Kui arvestada, et avastatud juhtumid on üksnes jäämäe tipp tegelikust «liiklusest», siis on kerge mõista, kui suur on see probleem tegelikult.
Haruldaste liikide ebaseadusliku äri ulatus ja käive on võrreldav narko- ja relvaäriga. Arvatakse, et selles äris liigub aastas miljardeid dollareid ja hävitatakse sadu miljoneid loomi ja taimi.
«Mõne põneva kaslase naha või kilogrammi ninasarviku sarve pulbri eest on inimesed nõus maksma kümneid tuhandeid eurosid. Treenitud jahipistriku eest makstakse araabia maades üle 100 000 euro. Iga tavalise roomaja nahast käekott maksab mitukümmend korda rohkem kui selle kitsenahkne «sugulane». Väga paljude liikide jaoks on saatuslikuks saanud just edevus ja mõtlematus - inimeste soov luksuskaupade, suveniiride, eksootiliste jahitrofeede, delikatesside ja teiste mitte just hädavajalike asjade järele,» märkis Alasi.
Kauplemine ohustatud liikidega on väga mitmekülgne, ulatudes elusatest loomadest ja taimedest tohutu valiku neist valmistatud toodeteni nagu toit, nahkesemed, muusikainstrumendid, puit, suveniirid, ravimid.
Loomade ja taimede ning neist valmistatud toodete rahvusvahelisest ärist tekkivatele probleemidele hakati tähelepanu pöörama 1960. aastatel, kui taibati, et selline kaubandus on elupaikade hävimise kõrval üheks olulisemaks ohuks looma- ja taimeliikide püsimajäämisele.
1973. aastal sõlmiti Washingtonis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) eestvedamisel ohustatud loomade ja taimede kaitseks rahvusvaheline kokkulepe: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (inglise keeles Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, lühendatult CITES).
Tänaseks on CITES-ga ühinenud peaaegu kõik maailma riigid, kokku 180. CITES eesmärk on reguleerida rahvusvahelise kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud looma- ja taimeliikide riikidevahelist importi ja eksporti. CITES kaitse all olevate liikide nimekirjas on kokku üle 30 000 liigi. Eesti ühines CITES konventsiooniga juba 1992. aastal ning konventsiooni rakendamist koordineerib keskkonnaministeerium.