/nginx/o/2014/10/17/3438739t1hd556.jpg)
Vanamemm luiskas viiskümmend aastat otsaga pakku löödud lõhkekehal vikatit, enne kui otsustas, et ehk peaks kahtlase metalljuraka demineerijatele ette näitama. Traagilist õnnetust ei juhtunud, ent õnnetus ei hüüa tulles. Demineerimiskeskus kutsub üles kahtlastest lõhkekehadest või –ainetest teatama. Mõnd neist leidudest näidati ka täna Männiku karjääris.
Foto ja video: Männikul tehti kõva pauku ja näidati lõhkekehasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis paar aastat tagasi ühehäälselt vastu seadusemuudatuse, mille jõustudes saab riik korraldama hakata lõhkematerjalide vabatahtliku loovutamise kampaaniaid ning nende vabatahtlikud loovutajad ei pea enam karistust kartma.
Aastate jooksul on leitud väga erinevaid asju, markantseimaks näiteks on ehk 200 liitrit napalmi, ent demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonenile on eredalt meelde jäänud hoopis üks vanamemm, kes neid kampaania ajal enda juurde kutsus. «Mis me siis nägime? Mürsk oli otsapidi paku sisse löödud ja selle peal luisati vikatit. Pea viiskümmend aastat ei olnud tal õrna aimugi, et tegelikult toimetas lõhkekeha peal,» sõnas Pugonen.
Lõhkekeha ei tohiks ise transportima hakata. «Esimene viga ongi see, et tahetakse lõhkekehasid või –aineid ära tuua. Kindlasti ei tohi seda teha, sellest tuleb anda teada ja spetsialistid tegelevad asjaga edasi,» selgitas Pugonen.
Möödunud aastal hävitati ligi 3000 lõhkekeha, mis olid reaalselt plahvatusohtlikud.
Männiku karjäärist kostus täna mitu kõva mürtsatust, sest päästjad tegid näidislõhkamisi. Ühtlasi näidati erinevaid lõhkekehasid ja selgitati pommirühma töö telgitaguseid.
Plahvatusohtliku eseme või aine leidmisel tuleb esimesel võimalusel anna leiust teada telefonil 112!