Täna pidulikul päästeteenistuse aumärkide üleandmise tseremoonial tunnustati teiste seas ka Jõhvi päästekomando meeskonnavanemat Erkki Põldu, kes aitas päästa Ontika paekaldalt alla kukkunud naise elu.
Elupäästja: medal aitab motivatsiooni kõrgel hoida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeamet tunnustas 8. juunil Ontika paekaldalt kukkunud naise leidmise ja päästmise eest Erkki Põldu ja Jõhvi päästekomando päästjaid Sergei Šuvalovit ja Alexey Ziminit nende kiire, oskusliku ja ennastsalgava tegevuse eest, mis aitas päästa inimese elu.
Antud juhtumi puhul oli ka väga oluline Häirekeskuse Ida keskuse valvevahetuse juhi Tiina Johkemi kannatlik suhtlemine abivajajaga, meeskonnatöö korraldamine ja oskuslik infojuhtimine kannatanu ja päästjate vahel, sest see oli määrava tähtsusega naise leidmisel.
«Seda päeva mäletan ma väga hästi,» ütles Erkki Põld, kes pälvis Elupäästja III klassi medali. «Kõiki tegevusi mäletan, aga kõige tähtsam on see, et inimelu sai päästetud.»
Tema sõnul oli sündmuse puhul esmatähtis, et paekaldalt alla kukkunud naine oli ise väga tugev ning vaatamata sellele, et ta oli kolm tundi teadvuseta, suutis ta ise endale abi kutsuda.
«Kõik meie tegevused olid väga hästi toime pandud, päästjad osutasid väga osavalt ja professionaalselt esmaabi,» lisas Põld. Praeguseks on naine tema kinnitusel täielikult taastunud.
Põld on päästetööga seotud olnud varsti kuus aastat.
Elupäästja medalit peab ta heaks tunnustuseks. «See aitab ka motivatsiooni kõrgel hoida ja panustada aina enam oma töösse.»
Kõned katkesid
Sündmus leidis aset 8. juunil kesköö paiku, kui häirekeskusele tuli kõne nooremas keskeas naiselt, kes oli Toila vallas Martsa küla juures Ontika paekaldal jalutades kaldast alla kukkunud ning eluohtlikult vigastatud. Häirekeskusest saadeti kohe välja kiirabi, päästjad ja politsei. Kuid esimestest kõnedest ei selgunud piisavalt vajalikku infot, kannatanu lakkas rääkimast, kõned katkesid.
Sündmusele reageerinud meeskonnal oli raske kannatanu täpset asukohta leida. Prooviti ka mobiilset positsioneerimist, kuid see ei andnud tulemusi.
Kannatanu asukoht leiti selles juhtumis erandlikul moel. Häirekeskuse Ida keskuse valvevahetuse juht Tiina Johkem suunas kannatanut kuulama autosireeni, samal ajal kuulas ta ise sireeni kannatanu telefonist, andis edasi infot ja ajastas tegevusi pääste operatiivkorrapidajaga.
Õnnetuse asukohaks oli 30 meetrit sügav ebastabiilsete lahtiste kividega pankrannik, millest laskumine oli päästjatele varinguohu tõttu raskendatud. Peale selle raskendas tööd ka öine pime aeg.
Vaatamata ennast ohustavatele asjaoludele, otsustasid nööripäästjad laskuda pankrannikult, sest iga minut oli oluline. Enne päästekorvi tõstmist ja üles toomist paigaldati kannatanule oskuslikult ja lisavigastusi tekitamata kaela- ja seljalahas. Panga peal võtsid kannatanu vastu meedikud, kes toimetasid naise haiglasse.