/nginx/o/2015/07/22/4307261t1haefc.jpg)
Brüsselis Euroopa Liidu siseministrite erakorralisel kohtumisel viibiv siseminister Hanno Pevkur ütles õhtul Postimehele, et kohtumisel on valitud õige suund. Arutelu ei keskendu tema sõnul mitte niivõrd põgenike ümberjaotamisele, vaid just lahenduste otsimisele.
Pevkur ütles mitu tundi kestnud arutelu järel, et tõenäoliselt venib kohtumine pikaks ning lahenduseni üheainsa korraga ei jõuta. «Tundub, et tuleme teema juurde veel 8. oktoobril Luksemburgis toimuval kohtumisel tagasi,» märkis Pevkur.
Üldiselt võib tema sõnul aga öelda, et eesistujamaa ehk Luksemburg on teinud tööd. «Luksemburg on pakkunud välja sellise üsna paljudele riikidele sobiva järelduste teksti, mis ei sätesta niivõrd pagulaste ümberpaigutamise ja -asustamise kohustuslikku mehhanismi, vaid suund on eelkõige sellel, mida me ise oleme tahtnud kogu aeg näha, ehk lahenduste otsimisel,» rääkis Pevkur, kes avaldas head meelt, et migratsioonikriisi lahendamine liigub õiges suunas.
Pevkuri sõnul räägiti kohtumise alguses näiteks nii riikide osaluse suurendamisest missioonidel kui ka mitmesugustest meetmetest, mida on nii ELi sees kui ka väljaspool ELi võimalik teha selleks, et migratsioonikriisi leevendada. Põhisuund on, et ELi välispiiril tuleb saavutada efektiivne piirikontroll ning suurendama peab Frontexi rolli. Samuti tuleb reguleerida nende isikute tagasisaatmist, kel pole õigust ELi jääda, ning ka inimkaubitsejate tegevuse vastu tuleb aktiivselt võidelda.
«Selles mõttes on läbirääkimised üsna heas seisus, aga ega sellist lõplikku lahendust täna siin arvatavasti ei tule ja eks lõplikku varianti ühe kohtumisega ongi võib-olla palju loota,» nentis Pevkur.
Kohtumisel on tema sõnul kohal valdav osa ELi siseministritest, kes järjest sõna saavad. Jutuks tuleb ka migrantide ümberjaotamise mehhanism, kuid seda alles ürituse lõpu poole.
Pevkur rõhutas oma sõnavõtus, et migratsioonikriisi puhul ei ole lahenduseks lühiajalised, vaid pikema perspektiiviga meetmed. Samuti toonitas minister, et ELi piir peab olema kontrolli all.
Esmaspäevastel kõnelustel olid kõige suuremad sisserändajate ümberjagamise vastased Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia. Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka ütles näiteks, et tema riik ei nõustu mitte kunagi kohustuslike kvootidega. Seda veendumust jagas Slovakkia, kes ähvardas kõiki vastavaid ettepanekuid kohtumisel blokeerida. Seevastu kuuluvad ühte leeri Saksamaa ja Prantsusmaa, kes mõlemad soovivad migrantide ühtlasemat jaotust ühenduse riikide vahel.