Ligi: vene koolidele erandi andmise võimalus tuleks kaotada

Postimehe arvamusportaalis pälvis palju tähelepanu kolumnist Andrei Kuzitškini artikkel, milles ta kirjeldab vastuseisu eesti ja vene keele vahel. Kuidas Teie hinnangul võiks seda lahendada?

See ei ole õige olukorra hinnang, ajaloos aga pole see vene keele puhul olnud reeglina mingi seis, vaid pealetung ja taandumine. Soome-ugri keeled on siin olnud vahest suurimad kaotajad. Muud lahendust siin pole kui riiklik eesti keele kaitseala, mille eeskirjad on Eesti põhiseadus ja keeleseadus. Vene keele kaitse toimub Vene seadustega ja selleks on tal oma territoorium enam kui 100 miljoni kõnelejaga pluss miljonid kõnelejad selles väljaspool. 

Kuzitškin leiab, et venelastele koolis eesti keele õppe pealesundimine on vale. Mis Teie arvate?

Mulle kangastub seepeale heatahtlik  karu, kes tahab sõpra kärbestele virutades aidata, aga ei märka, et lööb fataalselt ka sõpra. Kuzitškini heade soovide järgi saaksid pihta nii pisike eesti sõber kui siinne vene oma. 

Kindlasti oleks venelastel mugavam õppida emakeeles, ent see on lühiajaline, sest seda raskem on pikaajaliselt. Keeleõpe  peaks olema varasem ja signaalid, mida poliitikud siin riigikeelega seoses jagavad, ühesed. Hea eesti keele oskusega venelased teenivad eestlastega võrdselt ja on otsitud tööjõud, keeleprobleemi korral tekib aga palgalõhe.

Vene koolide õpilaste värskeimad eksamitulemused on paranenud, eesti keele üleminek ei ole neid halvendanud, nagu väidetakse, seda ka praegu erandeid küsivate koolide tulemused. Eriti hästi läheb varakult keelekümblust saanutel.  Vastavalt läheb neil paremini ka elus.

Milliseid muutuseid võiks Teie hinnangul  vene koolides teha? Kas vene koolidel võiksid olla suuremad erandid? Kas 60 protsendi eesti keeles õppimise nõuet vene koolides võiks teie arvates muuta?

Erandi võimaldamise paragrahvi [põhikooli- ja gümnaasiumi]seaduses võiks üldse kaotada.  See on teatud linnades saanud poliitilise surve relvaks ja erandeid küsitakse ka väga hea keeleoskusega koolidele. Lootused, et saab teisiti, demotiveerivad nii õpilasi kui õpetajaid.

Vahetud initsiaatorid on teatud tegelased hoolekogudes, ent see protsess on ka kandvamaid osi Venemaa mõjutustegevusest, kuhu on kaasatatud Eesti poliitikuid ja erakondi. Venemaa oma rolli enam ei häbene, Eesti poliitikuist mõni veel küll. Aga nad teevad koostööd ja seda ka Lätis ja Leedus.

Ent otsus, et gümnaasiumiharidus on eestikeelne, on langetatud. Ühegi  erandi taotluse rahuldamist mina ei toeta ega valitsusse ei vii. Panus tuleb teha paremale keeleõppele ja õpetajate kvalifikatsioonile, mitte vajaduse eitamisele ja otsuste edasi lükkamisele.

Kuzitškin arvab aga, et eesti keele pärast ei tasu muretseda ja tuleks hoopis vene keelt poputada ja kõrgel tasemel õpetada, vene kultuuri populariseerida. Olete sellega nõus?

Puškini ja Tolstoi meelde tuletamine heasoovija poolt kõlab siiski natuke sedamoodi, nagu kunagi rääkisid eesti keele vaenlased. Keegi ju  Eestis ei kahtle,  et vene keeles on tehtud ja tehakse palju väärtkultuuri, hoopis rohkem muidugi ka kui eesti keeles. Ukse murdmise juhtum, ehkki uks on lahti. 

Aga eesti keele väiksus ja meie avatus on ühtlasi esimene põhjus, miks tema ilu, elujõu ja kasutusala pärast valvas olla. Mina küll näen iga päev põhjust mureks eesti keele muutumise ja vaesumise pärast kehva kirjaoskuse, vähese lugemuse ja toorlaenude mõjul. Seda enamasti ei suudeta enam märgata, aga see avaldub nii vaesuvad sõnavaras kui võõrastes struktuurides.

Kuidas võiks teie hinnangul Eesti huvides ära kasutada asjaolu, et iga viies elanik on siin venekeelne?

See on võimalus nii kultuurile, majandusele kui poliitilistele suhetele. Paraku on Venemaa ametlike doktriinide järgi sellistel juhtudel tegu ka ettekäändega naabreid survestada, mis kindlasti ei ole ei riikide ega rahvaste huvides.  Kindel on, et vene keele oskust ei maksa meil jätta unarusse, see on rikkus ka kehvemate suhete aegadel.