Kruuse otsustas kõik Vireeni nõukogu liikmed tagasi kutsuda

Vireeni kuueliikmelisse nõukogusse kuuluvad Taimo Staalfeldt, Einar Jakobi, Asti Altermann, Aleksandr Holst, Elmut Paavel ja Kaul Nurm.

«Palusin AS Vireen nõukogul tutvuda ettevõttes toimud erikontrolli tulemustega, mis tuvastas dokumentide võltsimise ja avalikkusele valeinfo edastamise,» rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.  

Ta lisas, et nõukogu ei vaidlustanud erikontrolli tulemusi ja tõdes AS Vireeni juhi suhtes usalduskriisi olemasolu.

«Sellises olukorras on nõukogu otsus mulle sügavalt arusaamatu. Kuna seakatku tõrjumisel täidab AS Vireen väga olulist rolli, tuleb usaldus ettevõtte suhtes kiiresti taastada. Nõukogu tänane otsus ei aita sellele kaasa, seepärast kavatsen kutsuda tagasi ettevõtte nõukogu praeguse koosseisu,» ütles Kruuse.

Minister lisas, et kavatseb järgmisel nädalal küsida juhtumi valguses täiendavaid selgitusi ka veterinaar- ja toiduameti peadirektorilt. 

20.-25. augustini loomsete jäätmete käitlemisega tegelevas ettevõttes AS Vireen toimunud erikontroll tuvastas, et ettevõte on esitanud avalikkusele valeandmeid mobiilse põleti Hurican 1000E kasutamise kohta 31. juulil ja 1. augustil 2015 Tartumaal Puhja vallas Rämsi külas sigade Aafrika katku tõttu hukatud loomade hävitamisel.

Kruuse arvas, et Vireeni juht Rait Persidski ei saa jätkata ja andis asja arutada Vireeni nõukogule.

Nelja poolt- ja kahe vastuhäälega otsustas nõukogu, et Vireeni praegune juht võib oma ametiaja lõpuni (novembrini) jätkata, sest kriisiolukorras ei saa jätta ettevõtet juhita. Samas kuulutati välja ka uus konkurss uue juhi leidmiseks.

Postimees küsis ministrilt selgitusi nii radikaalse otsuse kohta.

Seda juhtub üsna harva, et minister kutsub ühe riigiettevõtte nõukogu tagasi.

Mina lootsin, et ei juhtuks seda, et osa nõukogu liikmetest ei saa aru, mida tähendab riigiettevõttes dokumentide võltsimine ja avalikkusele vassimine. Eeldasin, et nad auditi ärakuulamisega suudavad teha ka otsuse. Nad jätsid täna väga olulise otsuse tegemata ja usaldus ettevõtte suhtes on taastamata.

Nõukogul on konkreetne põhjendus, et seda ettevõtet ei saa praegusel hetkel jätta juhita, sest Eestis on seakatku tõttu kriisiolukord. Te arvate, et see ei ole piisav?

Kui tõepoolest on ettevõte nii nõrgasti juhitud, et mõningase juhi eemalviibimise ajal ettevõte ei toimi, siis see on täiendav põhjus, miks peaks nõukogu ja juhi välja vahetatama. Ettevõte ei saa muidugi ilma juhita olla, vaid määratakse inimene, kes sel ajal vastutab selle eest.

Mis edasi saab?

Uus nõukogu peab hindama selle informatsiooni põhjal, mida tänane nõukogu ei suutnud minu arvates hinnata, kas tänane juht sobib jätkama. Kui nad leiavad, et ei ole sobiv jätkama, siis leitakse ka uus juht ettevõttele.

Kas ei saa tekkida sellist olukorda, kus nõukogu ei ole ministriga ühel meelel? Või ei suudeta nõukogule tõestada olukorra tõsidust? Ilmselt ei peeta Vireeni juhi eksimust piisavalt tõsiseks.

Kui ettevõtte juht võltsib protsessis dokumente, muudab laoseise selleks, et avalikkusele valetada... Kui see on süsteemis tolereeritud ja lubatud, siis see on minu arvates täiesti uskumatu. Ei saa olla väikest või suuremat valet. Minu jaoks on ootamatu, et osa nõukogu liikmetest ei tunnetanud seda. Mis on järgmine vale? Eriti kriisi ajal!

Kõrvalt vaadates jääb mulje, et tegemist on täiesti teisejärgulise probleemiga – kasu keegi ei saanud. Kui saaks teada, kelle huvides, kelle initsiatiiv valetamine oli. Niisama ei hakata ju valetama.

Meil kõigil on ametipostil olles võimalik valida kaks asja – kas valetada või jääda ausaks. See on valik. Sellel korral valiti tee mitte olla aus. Mitte tulla avalikkuse ette ja öelda, et proovisime tööle panna, ei läinud tööle. Vabandust, teeme korda. Pingutame. Üle nädala juba ettevõtte juht ütleb, et kõik teised on eksinud. Ka nõukogu liikmed on sunnitud tunnistama, et audit vastab tõele.

Loomulikult ma tahan selgitusi küsida ka veterinaar- ja toiduameti direktorilt selles valguses. Aga täna rääkisime Vireenist – riigiettevõttest ja tema juhtimisest, läbipaistvusest ja aususest kriisis. Võib-olla järgmisel korral öeldakse, et matame sead ühte omavalitsusse, aga pärast ajakirjandus avastab hoopis teisest. Siis ei saa nii öelda, et mis seal vahet on, nad on ju kõik maha maetud. Nii ei saa. Vähemalt minu ajal nii ei saa!

Kas see vastab tõele, et ka VTA ametnikud on öelnud, et see põleti töötas? Kas ka VTA ametnikud on valetanud?

Meil on seletusi, kus on öeldud, et põleti ei töötanud. Vireeni asi on lõpetatud auditi mõttes, tulemus on teada. Aga selle juhtumi valguses kavatsen ma tuleval nädalal kohtuda ka VTA peadirektori Ago Pärteliga ja küsida tema käest täiendavaid selgitusi. Siis ma saan öelda midagi täpsemalt. Meie andmetel see ei töötanud.

See on kummaline olukord. Ühest küljest puudub motiiv valetada, sellepärast ilmselt pisendatakse ka seda juhtumit.

Mina arvan lihtsalt, et inimesed ei pea kriisiolukorras survele vastu kartes avalikku hukkamõistu või kriitikat. Kriisiolukorras on eriti oluline, et suudame olla ühiskonnaga avatud ja ausad, isegi kui me saame selle eest hurjutada. Eksimine on inimlik, vea tunnistamine inimlikum. Valetamine ja vassimine on lubamatu.