/nginx/o/2015/08/28/4426177t1h8dc3.jpg)
Maanteeamet tegeleb praaktöö tagajärgedega Tartu maakonnas Alatskivi vallas, aga selleks, et taolisi juhtumeid ennetada, on tõhustatud lepingulist järelevalvet ja võetakse suuremas mahus kontrollproove, vastas maanteeamet kolmapäeval Postimehes ilmunud Nils Niitra päevakommentaarile «Praakmaanteeamet».
«Alatskivi jalakäijate sild on üks kahetsusväärsetest juhtumitest maanteeameti teede- ja sillaehituse lähiajaloos. Saame edukalt hakkama sadade objektidega aastas, kuid üksikute puhul peame tunnistama, et head lahendused jäävad venima,» ütles maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal.
2013. aastal projekteeritud ja valminud ning 2014. aasta veebruaris lagunenud Alatskivi jalakäijate silla osas on läbirääkimised Taali sõnul kõigi osapooltega kestnud üle aasta.
Vaidlused nõuavad aega
«Nii projekteerija, ehitaja kui omanikujärelevalve on oma eksimusi tunnistanud, kuid maksumaksja vaatest hea kompromisslahenduseni, kuidas ja kelle kuludega sild taastatakse, pole omavaheliste läbirääkimiste käigus jõutud,» ütles Taal, kelle sõnul toimus viimane kohtumine esmaspäeval, 24. augustil.
«Maanteeameti tegevuse aluseks saab olla riigi raha otstarbekas kasutamine, võttes sealjuures arvesse liiklusohutust, looduskeskkonda, liiklussagedust ja muud puudutavaid tingimusi. Majanduslik motivatsioon, see, et maanteeamet ei hakka kinni maksma teiste osapoolte praaki, tähendab reeglina tööde venimist,» lisas ta.
Igasugused juriidilised vaidlused võtavad aega, kuid võivad Taali sõnul riigile lõpptulemusena tähendada miljoneid eurosid säästu.
«Maanteeameti jaoks on järelemõtlemise koht antud juhtumi puhul, milline on mõistlik tähtaeg vabatahtliku kokkuleppeni jõudmiseks ning millal tuleb pöörduda lahenduse leidmiseks kohtuvõimu poole. Samas teame, et kohus ei pruugi kiirendada lahenduseni jõudmist, kogemus näitab, et analoogsed kohtuvaidlused kestavad keskmiselt kuni kolm aastat,» ütles Taal.
Maanteeamet vabandab
Kiireim viis õiglase lahenduseni jõudmiseks on Taali sõnul seni olnud vabatahtlikult sündinud lahenduseni otseste läbirääkimiste käigus.
«Tõsi, meie jaoks «kiire» ei pruugi seda sama tähendada elaniku jaoks. Seetõttu vabandame Alatskivi elanike ees tekkinud olukorra pärast ning palume veel kannatust. See, et seal eile, täna ega homme ehitustegevus ei käi, ei tähenda, et maanteeamet projektiga ei tegele – Alatskivi jalakäijate saab sild korda tehtud,» kinnitas Taal.
«Hetkel tegeleme praaktöö tagajärgedega, kuid see ei aita meil Alatskivi sillalaadseid juhtumeid tulevikus ära hoida. Selleks, et taolisi olukordi ei juhtuks, on maanteeamet tõhustanud lepingulist järelevalvet omanikujärelevalve firmade ja ehitajate üle. Võtame oluliselt suuremas mahus kontrollproove,» ütles ta.
«Lisaks kontrollime, et omanikujärelevalve teenust ostutavad ettevõtted teostaksid tööd vastavalt nõuetele ning teostame ise pistelist kontrolli tööde vastuvõtmisel. Täna on maanteeamet tõhusam, rangem ja karmim, kui oli seda aastal 2013,» lisas Taal.