/nginx/o/2020/04/09/13048484t1hf06c.jpg)
/nginx/o/2010/09/28/439872t1h5163.jpg)
Postimees kirjutas täna ministeeriumide palgakärbetest, mis sageli on piirdunud vaid lisatasude kaotamisega. Käesolevaga avaldame rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri selgituse Postimehes ilmunud loole.
Rahandusministeerium: palgad ja ametnike arv riigisektoris on vähenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastupidiselt täna, 22. oktoobril ajalehes Postimees ilmunud artiklis «Ministeeriumide palgakärped on paljuski vaid näilised» väidetule ei anna keskmise palga põhjal ametnike palgakulude hindamine objektiivset ülevaadet palkade muudatustest riigiasutustes.
Kui aga tahta võrrelda keskmiste palkade muutusi avalikus- ja erasektoris, siis 2009. aastal vähenes keskmine palk avalikus sektoris 5,6 protsenti ja Eesti keskmine vähenes 5,3 protsenti.
Riigiasutuste personalikulud on 2010. aastal 16 protsenti madalamad kui 2008. aastal. Sellest lähtuvalt on vähenenud nii ametnike töötasu kui ametnike arv. Ainuüksi 2009. aastal vähenes ministeeriumide töötajate arv 486 inimese võrra, see teeb 16,9 protsenti ministeeriumide töötajate arvust. Kokku vähenes ametnike arv 2009. aastal 1049 ametniku võrra.
Viimastel aastatel läbiviidud tugiteenistujate arvu vähendamine ja tugiteenuste jätkuv ühendamine ministeeriumi valitsemisalades vähendab madalamapalgaliste tugiteenistujate osakaalu riigiasutustes. See omakorda mõjutab keskmist palka. Väikesed muutused keskmistes palkades ei tähenda seda, et ametnike palgad ei oleks vähenenud.
Ametnike arvu vähendamine tähendab tihti inimeste koondamist, mis on kõigile väga valuline. Koondamiskulud leitakse asutuste personalieelarvetest. Koondamine maksab palju ja tänane seadus takistab ametnike kõrgete koondamishüvitiste näol riigiasutuste tegevuste ümberkorraldamist. Selle olukorra muutmiseks ja sissetulekute läbipaistvuse suurendamiseks on uue avaliku teenistuse seaduse jõustamine väga vajalik.
Sihtasutuste töötajate palgakulud oleksid võinud väheneda analoogselt riigiametnike palkade vähenemisele. Oluline on mõista, et riigi sihtasutuste töötajad ei ole riigiametnikud ja sihtasutuste palgakulusid saab riik ainult väga kaudselt mõjutada.
Riigiasutuste 2011. aasta tegevuskulud – s.h personalikulud, jäävad järgmisel aastal 2010. aasta tasemele. Suure tõenäosusega on see nii ka 2012. ja 2013. aastal. Olenemata sellest on riigiasutuste juhtide ülesandeks hoida oma meeskonnas häid spetsialiste. Selleks tuleb asutuste tööd paremini korraldada ja jätta ära tegevusi, mille kasu ühiskonnale on väike. Selliselt tegutsedes saama rääkida efektiivsemaks muutuvast avalikust sektorist.