/nginx/o/2010/10/22/453231t1h95d3.jpg)
Politoloog ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi looja Ivar Tallo hinnangul on ainult hea, et ministeeriumid suutsid palgafondi vähendada, ilma ametnike sissetulekuid reaalselt kärpimata.
Tallo: kas tahame odavaid ametnikke?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et meie kui maksumaksjad peaksime omavahel kokku leppime, milliseid ametnikke me tahame – kas kõige odavamaid või kõige paremaid, mida olemasoleva raha eest on võimalik saada? Me ei osta ju poodidest kõige odavamaid asju, ei lähe kõige odavamatesse kuurortidesse. Aga kui räägime enda riigist, kas siis tahame kõige odavamat? Minu meelest on see vale lähenemine – me tahame endale kõige paremat, mida suudame lubada,» arvas Tallo.
Tallo sõnul oli masu ajal eesmärk kulusid vähendada, mitte tingimata ametnike palku langetada. «Meil oli vaja kärpida kulusid, sest polnud tulusid küllaldaselt. Kui suudeti nii kokkuhoiukohad leida, siis on see ainult hea. Miks peab siis tingimata inimesi lahti laskma või palka vähendama? Me ei taha ju kedagi piinata.»
Lisatasud mõistlikud
Ametnike palgasüsteemis pakutavad lisatasud on Tallo hinnangul mõistlikud. «Riigiamet ei ole läbikäiguhoov, me tahame ametnikke paigal hoida - järelikult on staažitasu mõistlik. Mingisugusel moel kasutavad eraettevõtted seda samuti, ainult nimetavad teistmoodi.»
«Teine asi on kõrgharidus – kas tahame, et ametnikud oleksid haritud,» pooldas ta ka kraadi eest lisatasu maksmist. «Pigem on probleem, et uus avaliku teenistuse eelnõu tahab üldse kõrghariduse nõude kaotada, see ei mõtle tagajärgedele. Tulemuseks on keskharidusega ametnikud, kes ei suuda töötada.»
Selline olukord, kus ametniku palgale automaatselt lisandub lisatasu, on Tallo hinnangul muidugi absurdne, kuid täiesti lisatasude maksmisest tema sõnul loobuda ei tohiks. «Samal ajal me üritame tõsta inimeste individuaalset panust – kui lisatasud ära kaotaksime, siis pole võimalik seda motiveerida.»
Kui palgaastmed ametnike tegelikke palku ei näita, siis on selles Tallo sõnul süüdi pigem see, et rahandusministeerium pole täitnud aastaid oma lubadust korraldada ümber sissetulekute näitamised hoopis selle järgi, kui palju on inimesed makse maksnud.
Samas leidis Tallo, et meie riigi viga on see, et avalikes kulutuste eelarves on palgakulude osa liiga suu ja arendamisega riik nagu ei tegelekski. «Suurem osa rahast lähebki inimeste palkade maksmiseks. Minu meelest on juba see vale, aga sel teemal on laiem diskussioon olemata, missugust Eesti riiki me tahame.»