Linn Kalaranna tarastamist takistada ei saa

Kalaranna kinnistule rajatud piirdeaia postide betoonaluste sügavus ei ületa 30 cm, tegemist on uue ehitusseadustiku kohaselt nn vaba ehitamisega, milleks linnalt luba taotlema ei pea ning linn ei saa ka sellist ehitamist takistada. «Pro Kapital on meile kinnitanud, et betoonaluse sügavus on ca 25 cm. Lähiajal teeb amet platsil ka kontrollmõõtmise,» selgitas linnaplaneerimise ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Sellegipoolest on linn kirjavahetuses Pro Kapitaliga rõhutanud, et eelkõige peaks piirdeaia rajamisel arvestama, et Kalaranna tn 1 kinnistu suhtes on käimas detailplaneeringu menetlus, mis näeb suurele osale kinnistust ette avaliku kasutuse. Seega saaks aia püstitada planeeringukohase ehitustegevusega alustamiseni ning piirata see osa territooriumist, mis on vajalik sadama teenuste pakkumiseks; samuti ala, millele juurdepääs võib osutuda ohtlikuks inimese elule või tervisele, nt territooriumi varisenud osale (lagunenud kaidele).

Puudub kallasrada

«Meie hinnangul puudub Kalaranna kinnistul kallasrada. Seda põhjusel, et Kalasadam on sadamaregistrisse kantud sadam. Kuivõrd sadamaregistris on Kalasadama territooriumina märgitud terve kinnistu, puudub kinnistul kallasrada, mida kinnistuomanik peaks igaühel kasutada lubama,» selgitab Keba.

Eelolevat arvesse võttes leiab linn, et kuni detailplaneeringut kehtestatud ei ole, tuleks lähtuda põhimõttest, et omanikul on põhjendatud huvi korral (nt sadama opereerimiseks) õigus enda kinnistu kasutamist kolmandate isikute poolt piirata.

Menetluses olev detailplaneering näeb ette rannaäärse piirkonna avalikuks rekreatsioonialaks tegemist. Planeeringuga kavandatakse piirkonda ka teenindavad kergliiklus- ja jalakäijate teed, sh piki mere äärt kulgev minimaalselt 25 m laiune rannapromenaad. Olulisteks avaliku ruumi elementideks on ette nähtud rannapark, juba nimetatud rannapromenaad, olemasoleva Kalasadama basseini äärsed kaid, mis on jalakäijate ühendusteeks Kalamaja ja mere vahel. Kaldaalale kujundatakse rohkelt haljastatud avalikku ruumi. «Kõike seda saab aga realiseerima hakata alles pärast detailplaneeringu kehtestamist, mistõttu on planeeringu võimalikult kiire menetlus kindlasti ka piirkonna elanike huvides,» lisab Keba.