:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2010/10/22/453009t1hc8bc.jpg)
Paljuräägitud palgakärped ministeeriumides on pooltel juhtudel butafooria ning sageli piirduti vaid ametnike lisatasude kaotamisega, selgus Postimehe analüüsist.
Ministeeriumide palgakärped on paljuski vaid näilised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumidest Postimehele saadetud personalikulude kärpimise selgitustest ilmnes, et mitmes neist jäi inimeste palk laias laastus samaks. Selle asemel ei makstud töötajatele kolleegide asendamise eest, tulemuspalka, korraliku töö eest ettenähtud kvaliteeditasu jne.
Nii ongi mitmel pool olukord, kus asutuse palgafond on riigi hiilgeaegadega võrreldes küll vähemalt kolmandiku vähenenud, ent inimeste reaalsed ja seadusega ettenähtud palgad kahanesid mitu korda vähem.
Rahandusministeeriumi koostatud ministeeriumide keskmise palga tabelist selgub, et lähtuvalt avaliku teenistuse seadusest on mõneski riigiasutuses palgad hakanud viimase aasta jooksul juba ka tõusma.
Kõige enam – 896 krooni võrra – tõusis töötajate palk peaministri otsesesse alluvusse kuuluvas riigikantseleis, kus keskmine palk ulatub 25 182 kroonini. Stenbocki maja töötajate palgafond on küll 2008. aastast langenud keskeltläbi kümme miljonit krooni aastas ja kunagise 179 töötaja asemel on seal nüüd 122 palgalist.
Riigikantselei põhjendabki keskmise palga tõusu madalapalgaliste töötajate koondamisega. Koondatute hulgas olid enamasti sekretärid, referendid, autojuhid jt. «Vaatamata keskmise palga tõusule on riigikantselei teenistujate aasta töötasu seoses tulemustasu maksmisest loobumisega vähenenud kahe aastaga keskmiselt üheksa protsenti,» selgitas kantselei.
Töötaja keskmise palga tõusuga paistavad silma veel kolm ministeeriumi.
Keskkonnaministeeriumis on see tõusnud aastaga 405 krooni võrra. Ministeeriumi personaliosakonna juhi Egle Hechti väitel on see seotud ilmselt sellega, et teatud hulgal ametnikel täitus avaliku teenistuse seaduse alusel teatav arv staažiaastaid või siis on inimestel tekkinud õigus palgatõusule doktori- või magistrikraadi omandamise järel.
Sama põhjenduse toob palgatõusule välisministeerium, kus kaotati ära ka kvaliteeditasud. Ministeeriumi selgitusel võib keskmise palga teatava tõusu taga olla seegi, et nad on kokkuhoiu eesmärgil palganud saatkondadesse töötajaid kohapealt.
Kuigi rahandusministeeriumi tabel näitab 338-kroonist keskmise palga tõusu ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, ei ole ministeerium ise sellega nõus.
Ministeeriumi teatel pole neil kellelgi palka tõstetud ja keskmist palka muudavad mitmed muud tegurid. Näiteks lapsehoolduspuhkused – kas töölt läheb või tööle tuleb kõrge või madalapalgaline ametnik.