Ministeerium hakkab Vireeni tegevust kontrollima

«Meieni on jõudnud kahtlus, et Tartumaal põleti kasutamise kuluaruannetel esitatud numbrid ei vasta tõele,» ütles Urmas Kruuse ja lisas, et Vireeni viiakse sisse erikontroll, et fakte kontrollida. 

«Saime väga eripalgelist informatsiooni ja nägime arvet. Ei ole võimalik selle puhul leida, et asi on selge, läbipaistev ja usaldusväärne. See oli põhjus, miks me täna hommikul otsustasime, et viime sinna erikontrolli sisse ja vaatame, miks selline arve esitati,» rääkis Kruuse Postimehele.

Ideaaltingimustes ei oleks põllumajandusministeeriumi kinnitusel saanud põletiga ühe õhtuga hävitada rohkem kui 5 tonni sigu. 

Kui ajakirjanikud küsisid, kas hetkel pole teada, kus on 18 tonni surnud sigu, vastas Kruuse, et sead on hävitatud ilmselt loomsete jäätmete käitlemise tehases Väike-Maarjas Vireenis, kuid selle peab selgitama välja erikontroll.

Kruuse lisas, et Vireen ei ole talle isiklikult ka kinnitanud, et sead hävitati hoopis Vireenis kohapeal. «Nad on vastanud kirjalikult, et nad on hävitanud 23 tonni (põletis – toim.), siis ma tahan teada, kas see päriselt juhtus. Meie hinnangul ei olnud võimalik selle põletiga seda kogust realiseerida.»

Seapõleti läks rikki

Kruuse teada oli 250 000 eurot maksnud seapõleti tol korral ka rikkis.

Kas põleti ei töötanud tol päeval üldse? «Meile öeldi, et mingi väike kogus põletis tehti, aga kui me nägime arvet, siis seal oli peal üle 20 tonni – see ei lähe omavahel kokku. Küsimus on, et miks pidi esitama arve töö eest, mida sellises koguses ei tehtud. See on küsimus, millele me tahame vastust.»

«Põleti on palju kirgi kütnud ja tänases situatsioonis ma tahaks teada, kui palju on reaalne töövõime. Kui tekkis probleeme, siis seda tuleks avalikkusele teada anda,» lisas minister.

Vireen: minister ei saa põleti tööst aru 

AS Vireeni juhataja Rait Persidski kuulis ees ootavast erikontrollist Postimehe reporterilt.

Persidski sõnul pole sellist infot antud, nagu oleks terve kogus ühe õhtuga põletatud. Ta ütles, et tapetud sigu põletati viies tsüklis kokku kaks ööpäeva, 31. juulil ja 1. augustil.  

«Nad ei ole ise aru saanud, kuidas see käib,» lausus ta. «See ei ole nii, et läheb trammiga tonn sisse ja tuleb välja. Nad ei tea, kuidas aparaat töötab. Ei saagi teada, sest kõik toimus kinnisel alal. Muidugi tekitab küsimusi, et mida nad seal aia taga teevad?» arutles Persidski.

Erikontrolli ta oma sõnul ei karda, polevat põhjust. «Ma olen oma tööd teinud kõikidele seadustele ja eritingimustele vastavalt. Ma ei karda midagi,» ütles Persidski.

«See õigus ministeeriumil on, et asjas selgust saada ja asjatuid kahtlusi poleks. Aga ma ei tea, milleks seda vaja praegu? Vireen likvideeris ohukolde ära kahe ööpäeva jooksul. Miks see küsimus praegu üles rebitud, kui Tormas on probleemid palju suuremad,» imestas ta. «Mida avalikkus või Eesti riik sellest kasu saab?»

«Kuna kohapeal kaalumist polnud, ütlesime riigikogust päringu teinud Siret Kotkale ka, et põletatud on umbes 20 tonni sigu. Kriisiolukorras oli kõige tähtsam võimalikult kiiresti palju hävitada, mitte milligrammiga hukkunud sigu kaaluda,» tähendas Persidski. «Kõige tähtsam ülesanne oli hukkunud sigu likvideerida, see on tehtud perfektselt,» kinnitas Vireeni juhataja.  

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) avastas juuli lõpus Tartumaal Puhja vallas Rämsi külas asuvast seafarmist sigade Aafrika katku tekitaja. Farmis oli 1186 siga.

Sead hukati süsihappegaasiga, seejärel pidi AS Vireen korjused hävitama mobiilses seapõletis.