Semjonov: kui riik tahab kodanikega dialoogi, tuleb ÜRO soovitusi täita

«Et Eesti enda peale võetud kohustuste täitmisel paistab pigem silma negatiivselt kui positiivselt, kinnitab kasvõi fakt, et täidetud kohustuste loetelu mahub ühele leheküljele, soovitusi täitmata kohustuste kohta on aga viis lehekülge,» selgitas Semjonov venekeelsele Postimees.ee’le.

«Eesti välisministeeriumi kommentaar ÜRO komitee soovituste kohta kasutab märksa pehmemaid toone ja väljendeid kui maailmaorganisatsioon ning väikib mõned küsimused hoopis maha,» sõnas ta. «Näiteks soovitavad ÜRO eksperdid luua inimõiguste ombudsmani ametikoha ning taastada karistusseadustikus karistused inimeste solvamise eest rassitunnuste alusel.»

«Komitee soovitab mitte lihtsalt tagada avaliku sektori teenuste kättesaadavus kahes keeles, vaid ÜRO dokumendis räägitakse vajadusest muuta seadusandlust nii, et vähemusrahvuse keele kasutamine oleks võimalik mitte ainult juhul, kui nad moodustavad üle 50 protsendi elanikkonnast, vaid ka siis, kui neid elab kõnealuses piirkonnas «arvestataval hulgal», mis rahvusvaheliste tavade järgi tähendab vähemalt 20 protsenti,» rõhutas Semjonov.

«Jutt ei käi lõppude lõpuks teise riigikeele kehtestamisest, vaid sellest, et vähemusrahvusel oleks seal, kus nad elavad kompaktselt koos, seaduslik õigus suhelda riigiametite ja teiste asutustega oma emakeeles ning saada emakeelset teenindust,» toonitas ta. «Kui riik tahab oma kodanikega dialoogis olla, kui soovitakse, et siinsed elanikud riigist aru saaksid ja seda austaksid, siis tuleks neid soovitusi täita.»

«ÜRO eksperdid pole naiivsed idealistid, vaid oma ala asjatundjad ning nende soovituste täitmine on Eesti oludes vastava riigipoolse huvi korral võimalik täies ulatuses,» uskus Semjonov. «Kogemuste põhjal on mul muidugi tõsiseid kahtlusi, kas need soovitused viiakse ellu. Ning kui seda ei tehta, ei jää see ka ÜROs märkamata ning see kahjustaks juba Eesti mainet.»