Kohalikud võitlevad Balticconnectori trassi vastu

Keskkonnamõjude hindamise aruande järgi peaks Balticconnectori gaasijuhe tulema eelistatuima variandi järgi maale Kersalu külas. Lisaks rajatakse eelistatuima alternatiivina Kersalu küla piiri lähedale Paldiski linna territooriumile kompressorjaam.

«Meiega ei pidanud mitte keegi nõu ja väga paljud inimesed üldse ei teadnudki sellest midagi,» tõdes Eve Piibeleht Kersalu külaseltsist. Tema sõnul pole Balticconnectori trassivaliku jaoks koostatud keskkonnamõjude hindamise programm usaldusväärne. «Kolm neljandikku Kersalu külast asub Keila vallas, aga uuringus on käsitletud ainult neljandikku, mis asub Paldiski territooriumil,» selgitas ta. «Kuidagi väga kummaliselt on käitutud. Keila vallas kohe Paldiski halduspiiri taga on elamud, mille olemasolu on täiesti teadlikult eiratud.»

Kersalu küla elanikud on trassi eelisvalikule vastu, kuna see muudaks nende sõnul elukeskkonna halvemaks. Näiteks märkisid nad ministeeriumile saadetud pöördumises, et Kersalu külla rajatavale gaasitorule lähim puurkaev on umbes 25 meetri kaugusel, mistõttu võib toru avaldada mõju pinnaseveele.

Teiseks, kuna kompressorjaam rajatakse lähimatest elamutest 350–500 meetri kaugusele, oleks külaelanike sõnul gaasilõhn tuntav. Samuti kaasneb ehitustööde ning torujuhtme ja kompressorjaama töötamisega müra, mis võib hakata häirima küla igapäevaelu.

Elanikele ei meeldi ka see, et gaasitoru hakkab rikkuma piirkonna väljanägemist. «Nii kompressorjaam kui ka torujuhe oleksid ebaatraktiivsed ning rikuksid ilusat rannikuloodust,» seisis pöördumises. «Paljud siinsed elanikud eelistavad elukeskkonnana Kersalu just selle looduskeskkonna ning rannikuäärse miljöö pärast.»

Piibeleht selgitas, et torujuhtme maaletuleku alal on pärandajalooline väärtus, millega on jäetud arvestamata. Pärimuse järgi oli Vanarannal väikesadam juba enne Põhjasõda. «Kaugemad pärimused ei ole säilinud, aga kuivõrd Kersalu küla on kantud Taani hindamisraamatusse juba 13. sajandil, pärineb ka Vanaranna sadamakoht vähemalt samast ajast,» on pöördumises kirjas.

Piibeleht rõhutas, et kuigi sadamakoht pole muinsuskaitse all, on sel ajalooline väärtus: «On suur oht, et seal lükatakse võimaliku muinsusväärtusega koht ärihuvide nimel lihtsalt ekskavaatoriga hunnikusse.»

Kuna Piibelehe sõnul pole projekti koostamisel piirkonna ajaloolise eripäraga arvestatud, võib seal jääda toru ehitus arheoloogiliste leidude tõttu ka määramata ajaks seisma. «Sellel oleks aga rahalised tagajärjed, suureneksid nii ehituskulud kui ka halveneks projektirahastus,» märkisid külaelanikud kirjas ministeeriumile.

Külaelanikud kardavad, et halvima stsenaariumi korral võib kogu küla maha põleda. Nad arvutasid pöördumises, et 18 m/s tuule korral on toru lõhkemisel tekkiva tule tsoon ehk süttiva ala raadius 630 meetrit. Seega häviksid Kersalu küla Madise teeristist Paldiski poole jäävad elamud täielikult.

Piibeleht märkis, et külaelanikud taotlevad seda, et gaasitoru maabuks teise tagavaravariandina pakutud Pakri neemel. «Kui see toru kindlasti tulema peab, siis ta peaks minema läbi sealt, kus 2,4 kilomeetri raadiuses pole ühtegi elumaja. Keegi ei taha ju elada alatises ohus,» möönis ta.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et Balticconnectori planeerimise protsess on kestnud aastaid ja kõiki vastavaid protseduure järgides. Tema sõnul on kõikidel seotud osapooltel olnud võimalik planeerimisprotsessi käigus oma arvamust avaldada.

Ta lisas, et see, kas Kersalu piirkonda Paldiski linna territooriumile tuleb kompressorjaam, on veel lahtine. «Pole välistatud, et läbiviidav süsteemi modelleerimine näitab, et kompressorjaama järele pole Paldiski piirkonnas vajadust. Kui kompressorjaam siiski tuleb, on võimalik selle mõju vähendada tehnoloogia valiku kaudu,» selgitas Köster.

Köster kinnitas, et Elering on valmis kohaliku kogukonnaga koostööd tegema, et Balticconnectoriga võimalikult vähe inimeste elu häirida.

Balticconnector on ASi Elering Gaas ja Soome ülekandevõrgu operaatori Gasum OY ühisprojekt.