/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/02/02/126836t1hf031.jpg)
Ida-Virumaa on maavanem Riho Breiveli hinnangul võrreldes teiste maakondadega riigi julgeoleku seisukohalt eriline ning eestlaste lahkumine sealt tuleb kiiresti peatada.
Maavanem: eestlaste lahkumine Ida-Virumaalt on ohtlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti riikluse seisukohalt ei juhtuks suurt midagi kui Hiiumaal ei elaks 300 aastat ühtegi inimest, kuid kui Ida-Virumaalt eestlased ära kaovad, on probleem päris kõva,» ütles Breivel BNSile antud intervjuus. Eestlaste lahkumine Ida-Virumaalt on Breiveli sõnul aga täiesti reaalne probleem.
«Eestlased lahkuvad sealt vaikselt. Kogunevad üksikutesse kogukondadesse, nagu Toila, Voka, Jõhvi, kus on küllalt palju eestlasi,» rääkis Breivel. «See ei ole sellepärast, et me vihkaks kedagi, aga see on kultuuriline omapära ja sinna ei saa midagi teha.»
Ida-Virumaa on ainus maakond Eestis, kus eestlased on vähemusrahvus. Statistikaameti sel nädalal avaldatud andmete kohaselt oli Ida-Virumaa 168 656 elanikust eestlasi vaid 33 062 ning eestlaste osakaal väheneb iga aastaga.
Regiooni probleemide lahendamiseks kiitis valitsus tänavu septembris heaks Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010-2014. «Tegevuskava mõte sai omal ajal koos toonase siseminister Jüri Pihliga käima lükatud. Tänane siseminister Marko Pomerants targa inimesena võttis sellest kinni, et ise poliitilist kapitali koguda ja asi ära ka teha, mis on väga õige. Pole tähtis, kelle kõrvad välja paistavad, vaid on tähtis, mis ära tehakse,» rääkis Breivel.
Breivel möönis, et tegevuskava on üsna üldsõnaline ning plaanitud tegevuste teostamiseks ei ole eraldi ette nähtud mingeid vahendeid. «Me arutasime Pomerantsiga ka seda, et tõmmata vahendeid peale, kuid siis ei oleks midagi juhtunud. Siis ei oleks sedagi vastu võetud. Siis oleks kõik öelnud, et meil vahendeid niikuinii ei ole ja ärme parem üldse tee,» nentis maavanem.
Praegusel kujul on Breiveli sõnul tegevuskava näol tegemist valitsuskabineti ühiskondliku kokkuleppega pöörata rohkem tähelepanu Ida-Virumaale. «Kui valitsus ei oleks kokku leppinud, et näiteks hariduse alal tuleb Ida-virumaal teha seda või teist, siis ei oleks ei minul ega regionaalministril õigust võtta nööbist kinni haridusministril või kantsleril ja küsida - kus on? Te pakkusite ise välja, et on vaja teha - mida te olete teinud? See on nagu selline ora, millega saab kogu aeg torkida,» selgitas Breivel.
Ida-Virumaa 2010-2014 tegevuskavas pakutakse välja lahendusi regiooni probleemide lahendamiseks. Dokument hõlmab hariduspoliitikat, majanduspoliitikat, kultuuripoliitikat, keskkonnapoliitikat, sotsiaalpoliitikat, õigusemõistmist, riigiasutuste personalipoliitikat, riigistruktuuride planeerimist, meediakajastust ning kodanikuühiskonna arendamist piirkonnas.
Ida-Virumaa tegevuskava 2010-2014 rakenduskavas toodud tegevuste elluviimise monitoorimise ja järelevalve teostaja on regionaalminister koos Ida-Viru maavalitsusega.