Palestiinlasest ärimees kiidab Eesti hubasust

Liibanonis 31 aastat tagasi sündinud Shadi Hajir elas pool oma elu Araabia Ühendemiraatides. 20-aastaselt jõudis ta selgusele, mis ametit soovib õppida ja kelleks tahab saada.

Selleks ajaks oskas ta juba väheke vene keelt, kuna oli keeli koolis õppinud. Seega langes Hajiri valik Peterburi Riikliku Kultuuri- ja Kunstiülikooli kasuks ning ta asus tudeerima toona uhiuuel multimeediadisaini erialal.

Hajiri sõnul töötab kogu tema perekond tervishoiu valdkonnas, kuid tema valis hoopis kunstidega seotud elukutse. Olles kätte saanud disaineridiplomi, valis ta teiseks erialaks fotograafia ja avas seitse aastat tagasi Venemaal firma, mis tegeles reklaami ja veebikujunduse disainiga väikestele ja keskmistele ettevõtetele.

«Meie ülesandeks sai Venemaal tegutsenud firmadele uue imidži loomine, eriti sellistes valdkondades, kus seda hakati tõsisemalt nõudma,» räägib Hajir.

Tee Eestisse läbi Soome

«Kava, mille järgi ülikoolis õppisin, oli üles ehitatud Euroopa kogemustele,» räägib Hajir. «Õppisin ka iseseisvalt Ameerika kogemustest.» Tema esimesed projektid olidki seotud Euroopa firmadega.

«Kokkuvõttes sain Venemaal esitleda oma teenuseid heal euroopalikul tasemel,» tõdeb Hajir. «Kui olin oma firmat alles loomas, oli turg võimsas arengufaasis ning disainiteenustest ja euroopalikust lähenemisest tunti suurt puudust. Seega ei eksinud ma valikuga. Ka kriisi ajal läks meil hästi.»

Hajiri sõnul võeti teda Venemaal hästi vastu. «Inimesed suhtlesid minuga heatahtlikult ja avatult ja olid vastutulelikud, see aitaski kaasa ettevõtte loomisele Peterburis,» lisab Hajir. «Aga alustada oma firmaga on üks asi, arendada ja hoida seda vee peal – see nõuab palju pingutusi.»

Firma motoks ongi tema sõnul «Tasa sõuad – kaugele jõuad». Venemaalt sattus ärimees aga sujuvalt edasi Soome. Just sealt hakkaski Eesti Hajirile silma paistma.

Oma ettevõtte värskeima filiaali (Parallel Ideas OÜ) avas Hajir eelmise aasta lõpus Eestis ning sestpeale veedab ärimees ka ise suurema osa aastast Tallinnas – peab ju olema oma uuele ärile lähedal.

«Eesti on minu jaoks strateegiline riik,» on Hajir veendunud. «Eesti asub Euroopa Liidus, siit pääseb ligi Põhjamaadele, Kesk-Euroopa turgudele ja muidugi mängib olulist osa ka Venemaa lähedus. Eesti on siduv lüli.»

Hajir nimetab Eesti ühe plussina ärikultuuri – äri aetakse siinmail korrektselt ja lubadused täidetakse õigel ajal. «Mulle meeldib siinne õhkkond,» ütleb Hajir. «Puhtus – seda, muide, panevad tähele paljud siia elama asunud välismaalased.»

Palestiinlasest ärimehe sõnul ei teki Eestis tegutsedes ka keelebarjääri. «Kesk-Euroopa riikides eelistavad inimesed suhelda oma emakeeles, Eestis saan ma aga kõik läbirääkimised peetud inglise keeles. Vene keelt kasutan vaid vahel abikeelena,» toob ta näite.

Hajir kiidab sedagi, et Eestis on ettevõtet lihtne registreerida. Kõik käib täpselt nii nagu lubatud ja ilma probleemideta – temagi kõik dokumendid vormistasid ametnikud õigel ajal. Eesti maksusüsteem tundub talle arusaadav ja läbipaistev ning väikese ettevõtte raamatupidamisega raskusi ei teki.

Eesti on väga sobilik koht selleks, et siin elada ja äri teha. Siin ei põrku välismaalane, kellel on hea idee, kokku asjatute raskustega. Vastupidi, teda toetatakse, kirjeldab Hajir ja lisab, et seda tõestavad ka tema kogemused.

Hajiri sõnul on kodumaalt kaugel oma äri alustada alati riskantsem, eriti aga masu ajal. Fakti, et Eestit võib pidada eesrindlikuks IT-maaks, peab ta vaid topeltplussiks.

«Siin ei ole mul raske elada, mul on huvitav. Siin on teine rahvus, teised maitsed ja vajadused. Minu jaoks on huvitav see, kuivõrd hästi õpin seda mõistma ja täpselt kümnesse tabama,» jätkab Hajir entusiastlikult. «See on hasart! Kuid selleks kulub aega vähemalt aasta-poolteist, et olla kindel, et ma mõistan, milles on Eesti, Venemaa ja Põhjamaade erinevused.»

Hajir on veendunud, et mida rohkemates keeltes oskad kõnelda, mida rohkem rahvusi tead ja tunned, mida rohkem kultuure ja traditsioone vastu võtad, seda enam saad ka kasu.

Ta ei taha ennast siduda ainult euroopaliku või ainult araabia kultuuriga. «Võin elada ja tunda end hästi igal maal,» on ta veendunud. «Maailmainimesena püüan osa saada eri kultuuride parimast ja väärtuslikemast osast.»

Hajir valdab araabia, vene ja inglise keelt, lisaks on ta õppinud soome, saksa ja prantsuse keelt. Piisava praktika puududes hakkab ta enda sõnul osa neist aga tasapisi unustama. Suvel tahab ta alustada eesti keele õpingutega. «Olen mõistnud, et eesti keel on soome keelest lihtsam, ja see innustab mind,» sõnab Hajir.

Tööpaus looduses

«Ma mõtlen realistlikult,» põhjendab Hajir oma soovi alustada eesti keele õpinguid. «Selleks et elada ja töötada Eestis, selleks et tunda end selle maa inimesena, on vaja lõimuda äris, aga ka tavaelus – on vaja rääkida eesti keelt.» Õppimata riigikeelt riigis, kus sa parasjagu elad, pole tema arvates mõeldav.

Keelt plaanib Hajir hakata eelkõige õppima eestlastega suheldes, kuid püüab lisaks kasutada võimalusel ka Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ehk MISA Euroopa fondide pakutavaid võimalusi.

Eestist mõtleb mees seega ainult positiivselt. Kolmest Balti riigist on just Eestimaa tema arvates see, mis leiab kiiresti tee südamesse ja on kõige hubasem. Ning kui tema sugulased, kes pole veel siin käinud, talle külla sõidavad, kavatseb Hajir neile kogu Eestimaa rikkust näidata ja tutvustada.

Uudishimulik inimene leiab siit piisavalt ka meelelahutust, on Hajir kindel, olles käinud tutvumas eluga ka Tartus, Rakveres ja Pärnus. «Eestimaa ei lõpe ju Tallinnaga,» teab Hajir.

Eestimaa loodust peab kõrbest tüdinenud mees võluvaks. Talle meeldib põhjamaine, skandinaavialik Karjala, Soome ja Eesti hurmav loodus. Hobideks Hajiril ärielu kõrvalt eriti aega pole, kuid jooksmiseks ja jalgrattaga sõitmiseks püüab ta aeg-ajalt mõne tunnikese siiski leida. Vahel võtab ette aga pikema matka loodusesse.

«Selline tõsine, mitmeks päevaks loodusesse sukeldumine,» kirjeldab mees ise. Hiljuti võttis ta koos kaheteistkümne kaaslasega ette matka mere äärde. «Kõik need inimesed olid eestlased, suhtluskeeleks oli inglise ja vene keel,» meenutab Hajir.

Oma Eestis elavate rahvuskaaslastega pole Hajir veel ühendust võtnud, kuid on kuulnud Eestis tegutsevatest rahvusseltsidest, nende seas ka araabia kultuuri esindajatest. «Jõuab veel, sest ma ei tulnud ju Eestisse mitte päevadeks ega kuudeks, vaid ikka püsivamalt,» muigab Hajir.