Jääger Sinimägedes: me ei ole silku ja aganaleiba sööv orjarahvas

Mälestustseremoonia avasõnad lausus näitlejanna Merle Jääger, kes kutsus Eesti rahvast üles orjarahva mentaliteedist üle olema. «Ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, et eestlased on silku ja aganaleiba sööv orjarahvas,» ütles ta, rõhutades et kuigi sõjamälestused võivad jääda hinge, pole praegu enam põhjust millegi ees hirmu tunda. «Enam ei pea mitte midagi kartma nagu toona, kui pidime end alal hoidma. See on midagi, mis on jäänud eestlase hingesoppi,» lausus Jääger.

Lisaks tundis Jääger muret tänapäevase infoühiskonnaga kaasnevate probleemide pärast. «Mulle tundub, et mida avaramaks muutub maailm, seda ahtam on inimeste silmaring. Väärtused lihtsalt upuvad infomürasse ära,» viitas ta tänapäevastele muredele.

Kooseluseadus kui traditsioonide rikkuja

Narva pastor ja endine kirikuõpetaja Villu Jürjo leidis oma kõnes,  et traditsioonid, mille eest Sinimägedes võideldi, on hääbumas. «Praegune Eesti pole enam see Eesti, mille eest meie kangelased võitlesid, nemad kaitsesid peret ja sellega seonduvaid väärtusi,» rääkis ta.  «Sellest hetkest alates kui Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse, pole enam tegu riigiga, mis kannaks endas samasid väärtusi, mille nimel Sinimägedes elusid kaotati,» ütles pastor.

Pärast pastori kõnele järgnenud meie isa palvet ning pisikest leinaseisakut tõdes Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, et Eesti on tõesti muutunud, kuid seda tuleb aktsepteerida. «See, mis kunagi oli, see on läinud, saame seda kõike vaid mälestada, samal ajal ise muutustega kaasa minnes,» märkis Luhalaid. «Peame seda uutmoodi Eestit oma koduks pidama,» rõhutas ta, lisades et need, kes on oma valla ja kodukoha käekäigu pärast tõeliselt mures, võiksid Vaivara valda naasta ning sealsesse eluolu edendamisesse rohkem panustada.  

Võõra mundri kandmine oli õigustatud

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja partei noortekogu Sinine Äratus esindanud Jaak Madison arvas aga, et täna on kõige olulisem mineviku meelespidamine, traditsioonide säilimine ning teadvustamine, et sõda ja poliitika käivad teinekord käsikäes. Samuti ei saa tema sõnul hukka mõista neid, kes võitlesid saksa mundris Nõukogude Liidu vägede vastu.

«Võõra mundri kandmist ei saa pidada äärmuslikuks, kuigi paljud seda sooviksid,» rääkis Madison. «Seda kanti vaid sel eesmärgil, et peatada agressor ja massimõrvar,» lisas ta, rõhutades et Sinimägedes toimunud lahingutega aeglustati Punaarmee edasitungi. Seda lootuses, et õnnestub taastada Eesti iseseisvus.

«Kui Nõukogude armee 1944. aastal Tallinnasse jõudis, oli Pika Hermanni tornis kaks päeva lehvinud sini-must-valge lipp, seega ei saa Nõukogude Liit väita, just kui oleksid nad meid Saksa armee käest vabastanud,» viitas Madison Sinimägede lahingute olulisusele.

Madison tundis muret ka selle üle, et tänases rahuolukorras on muututud mugavaks, vähe mõeldakse riigi kaitsmisele ning selles osas loodetakse pigem teistele. «Reaalsus on see, et Eesti kaitsevõime on liiga väike, me ei saa loota, et keegi teine, või NATO artikkel 5 meid kaitsevad,» märkis Madison. «Minul on hirm, et praegu kaua kestnud rahu enam pikalt ei jätku. Tulevik võib olla must ja me peame selleks valmis olema,» lisas ta.

Samuti pani noor konservatiiv inimestele südamele, et sõda ja poliitika on omavahel seotud. «Mart Helmel ei lubatud täna siin kõnet pidada, sest kardeti, et see on liiga poliitiline. Tegelikkuses pole paljud aga mõistnud, et sõda ongi poliitika,» ütles Madison. «Sõdu ei alusta kunagi sõdur, vaid ikka valitsused,» lõpetas ta.

Ürituse käigus andis Sakala sõjameeste ühenduse liige Harold Mäepalu ka põhjaliku ülevaate sakslaste rollist ja nõukogude armee kuritegudest Teises maailmasõjas.  Seejärel autasustas Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laev täna 90-aastaseks saavat veterani, kelle 19-nda eluaasta algus möödus just Sinimägedes. Päeva lõpuks said kohaletulnud nautida elavat orkestrimuusikat.

Üritus möödus rahulikult ning võimalikke vahejuhtumeid aitas ära hoida sündmuse tarbeks palgatud turvafirma, kelle ülesandeks oli muuhulgas kontrolli teostamine väravas, takistamaks näiteks vaenuõhutavaid loosungeid kandvate inimeste territooriumile pääsemist.