:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2015/07/24/4316161t1h93d3.jpg)
Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium plaanivad 2016. aasta 1. novembrist muuta vanglad täielikult suitsuvabaks territooriumiks, mis tähendaks, et suitsukeeld hakkaks kehtima ka vanglatöötajatele ja külastajatele.
Ambitsioonikas plaan: aasta pärast ei tohi vanglas suitsetada keegi, ka töötajad (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plaan on selgelt sõnastatud juba ka tubakaseaduse muutmise eelnõus, mille sotsiaalministeerium juunis kooskõlastusringile saatis.
Eelnõu seletuskirjast selgub, et mai seisuga on suitsetavaid kinnipeetavaid vanglates 2126 ehk 77 protsenti kinnipeetavatest. Seetõttu võib plaani pidada kahtlemata ambitsioonikaks.
Sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev rääkis Postimehele, et vanglate suitsuvabaks muutmise ettepaneku on tegelikult teinud justiitsministeerium.
«Vanglate ja nende territooriumi täielikult suitsuvabaks muutmist plaanitakse juba 1. novembrist 2016,» kinnitas Vassiljev, kes lisas, et varem arvestati, et suitsukeeld hakkaks kehtima 2017. aasta juunist.
Sel nädalal oli justiitsministeerium Vassiljevi sõnul teatanud, et see võiks juhtuda juba varem. Vanglad olevat selleks valmis.
Keeld laieneks töötajatele
«Eesti vanglate täielikult tubakavabaks muutmisel on ka vanglateenistujate suitsetamine vangla territooriumil välistatud,» kinnitas Vassiljev.
Juba praegu on vanglas suitsetamine väga piiratud, kuid täielikult keelatud vaid siseruumides.
Suitsetada saab jalutusboksides ühe tunni jooksul päevas värskes õhus viibimise ajal. Maksimaalselt võib jalutuskäigule kaasa võtta viis sigaretti. Sigarette hoiavad vangid spetsiaalsetes kappides, mis ei asu kambris.
Vassiljev kirjeldas, kuidas praegu jagavad vanglatöötajad suitsetajatele jalutuskäigule minnes kätte tubakatarbeid, hiljem korjavad need kokku ja otsivad vangid ka uuesti läbi. Keelu kehtestamisega ei oleks seda lisatööd vaja teha.
«Seoses muudatusega tekib vajadus täiendava suitsetamisest loobumise nõustamise järele, sest suitsetamisest loobujate arv kasvab,» arvas Vassiljev.
Täna on vanglates kokku 35 spetsiaalse koolituse läbinud suitsetamisest loobumise nõustajat.
Nõuavad vanglalt «kadunud» sigarette
Vajadusel tuleb vangile tagada ka nikotiinasendusravi.
Rahandusminister Sven Sesteri kinnitusel tuleb vanglates sõltlaste nõustamise ja asendusravi kulude kasv katta justiitsministeeriumi eelarvest.
Justiitsministeeriumi kinnitusel võib nikotiiniplaastrite vajadus suureneda neli korda, kuna plaastriravi võib vajada kuni 20 protsenti saabuvatest suitsetavatest kinnipeetavatest. Seega võivad kulud nikotiiniplaastritele aastas suureneda senise 2300 euro asemel 9360 euroni, mis justiitsministeeriumi kinnitusel kaetakse olemasolevatest vahenditest.
Sotsiaalministeerium loodab, et pikemas perspektiivis hoitakse siiski kulusid pigem kokku, kuna vähenevad suitsetamisega seotud tervisemured, mille ravimiseks teeb riik kulutusi.
Lisaks selgub seletuskirjast, et praegu kulub vanglatöötajatel palju aega vangidega vaidlemisele. Nimelt väidavad vangid sageli, et nende sigaretid on kadunud.
Tegelikult olevat vangidel lihtne sigarette ära peita ja hiljem süüdistada vanglateenistust.
«Kuna aga vanglal lasub tõendamiskoormis ja ei ole ajaliselt võimalik sigarette arvuliselt kirja panna, ei ole vanglal võimalik ka vastupidist tõendada. Lisaks siis veel ajakulu argument, mis tuleneb distsiplinaarmenetluse läbiviimisest,» selgub eelnõu seletuskirjast.
Sotsiaalmiinisteerium leiab, et muudatuse ainus oht on see, et kui teavitustöö, toetamine ja nõustamine ei ole piisavad, siis võivad vangid hakata protestima.