Otseülekanne: Presidendi Kärajad

Postimees.ee teeb otseülekande Pärnust Presidendi Kärajatelt.

President Toomas Hendrik Ilves: Me liigume Eestis oma konverentsidega liiga palju Platoni vabariigi suunas. Kunagi pani üks ajakirjanik pahaks, kui ühele teadlasele vaidles vastu poliitik. See ei ole õige - demokraatlik legitiimsus kuulub inimestele, kes on rahva poolt valitud. Neid nimetatakse Eestis ja mujalgi poliitikuteks.

Ilves: See on demokraatiale ohtlik, kui hakkame arvama, et need, kel on teadmised, on õiged inimesed. Üritagem rääkida tõsistest asjadest ilma populistliku suhtumiseta, et poliitkud on midagi halba.

Poliitikud peavad sõnastama probleeme inimestele nii, nagu rahvas neid mõistab. Ehk teistsuguse diskursusega kui sõnastus, mida me oleme harjunud leidma teaduslikust artiklist. Kuidas neid lähendada ja kokku viia, ongi ülesanne, mida ma loodan, arutatakse ka kärajate konverentsil.

Mart Laar (IRL): Eesti probleemid on paljus samad, mis eelmise majanduskriisi ajal 1990. aastate lõpus. Laar võttis välja oma toonase kõne materjalid. Leidis, et ühtpidi on meil läinud hästi, kuid küsis, kas me oleme oma eesmärgid saavutanud. Probleemid on jäänud samaks. Tasakaalu otsimine avatuse ja identiteedi, inimese ja looduse vahel - sellega tuleb meil tõsiselt tegeleda. Meid on endiselt liiga vähe, oleme endiselt liiga vaesed. 2020. aastaks terendab meile 90 protsenti ELi keskmisest elatustasemest - viie rikkama riigi hulka on meil kahjuks väga pikk tee minna.

Laar: Eestil on neli vastamata väljakutset:

1) haldusreform

2) stabiilne eelarvepoliitika

3) jätkusuutlik energiapoliitika

4) tark majandus - ülempiir sotsiaalmaksule

Suur põhjus nende taga on meis kõigis istuv hirm. Tundub, et ikka on parem vaikselt ja vagusi edasi minna, mitte otsustada. See on sees juba orja-ajast. Teiseks on hirm tundmatu ees.

Laar: Just praegu on Eesti ettevõtjatel aeg minna suuremaks, minna maailma. Suurt tungi, vajadust selleks ei näe. Ilma valitsuse toeta ei oleks ka Soome ettevõtted kuskile jõudnud. Tubli välisteenistus on meile eluliselt oluline.
Eesti peab saama endale inimese, keda kutsutakse Mr. Inveseering. Kes hoolitseb selle eest, et investeeringud Eestisse tuua. Kui me usume, et keegi tahab siia vabatahtlikult tulla, siis me pingutame üle. Maailma mineku osaks on kultuuri ekspansioon. Kuidas on võimalik Eestit positiivselt maailmas tuttavaks teha? Meil on väga palju võimalusi. Eelarvet tasakaalustada kultuurilt kärpides ei ole pädev. Kõige suurem šanss on Eesti muusikakultuuril.

Laar: Teine teema on noored pered. On õnnestunud toetada laste sünnitamist ja kasvamist 1,5 aastani, aga lapsed kasvavad palju kauem. Tuleb hoida seda positiivset tendentsi. Probleem ei ole selles, et vanem põlvkond liiga kaua elab. Lahendused saavad olla näiteks kodutoetus, pensionilisa laste eest, tasuta haridus.

Laar: kolmas oluline teema on e-Eesti. Linnar Viik ütles minu nõunik olles, et meie IT-edu põhines sellel, et meil ei olnud toona õnneks palju raha, seega tuli mõtlema hakata. Praegu tundub, et raha on sellel alal nii palju, et miski kipub ära kaduma. Ja üks selline asi ongi koordinatsioon. Lahendused on siin e-eksport, e-kool, läbiv IT-õpe, IT-akadeemia.

Rain Rosimannus (Ref): põhilised motivaatorid, mille ümber meie elu hakkab keerlema, on need, mis meie elu täna juhivad. Esimene, ka järgmise kümnendi jooksul me jääme tasa tegema seda heaoluvahet, mis meid lahutab piirkonna rikkamatest. Eurorahaga on see täpsemini mõõdetav.

Teiseks peame kohanduma eluea pikenemise ja rahvastiku vananemisega. Oleme seda osaliselt teinud, aga osaliselt silmi kinni pannud. Mida me alahindame, on alati tehnoloogia arengud. Teeme seda ka järgmised kümme aastat.

Kui vaadata regionaalsemalt, siis järgmise kümnendi lõpuks peame hakkama kohanema jälle sellega, et Venemaa liigub Euroopa suunas ja seda ei tõmba mitte Eesti valitsus, vaid Venemaa sisemised arengufaktorid ja Venemaa naabrid - moslemi surve lõunast ja Hiina. Kui see juhtub, muutub Eesti geopoliitline positsioon Šveitsi oma sarnaseks.

Margit Sutrop: Mina sain aru, et Mart Laar ei esitanud valitsuserakondade seisukohta, vaid esines Eesti kodanikuna. Kellele me paremat Eestit tahame? Tahame, et oleks rohkem lapsi. Tahame, et lapsed Eestis elaksid? Kuidas tagada, et nad tahaksid olla julged, tegutseda, et tahaksid Eestisse tagasi tulla? See peaks olema ka siin meie tänane ülesanne.

Mark Soosaar (SDE): Näeme, kuidas Šveits läheb kogu ulatuses üle solaarenergeetikale. Kus on meie ambitsioon? Kus on meie suur idee, mille nimel me peaksime oma seljad kokku panema? Võib-olla elekter on see valdkond, kus me saaksime oma kõva sõna öelda.

Priit Karjus: President Medvedevi unistus - Venemaa peaks olema koht, kus igaüks tahab elada. Kas keegi on öelnud välja, mis on see unistus, mile poole püüdlemisel meil neid abinõusid on vaja, millest me siin räägime?

Lauri Vahtre (IRL): Akordionimängija ei saa olla ühe käega, on teatud standardid. Rahva puhul on see miinimum numbrites mõõdetav - sündimuskordaja vähemalt 2,1. Oleme nagu üksik vanaproua, kelle ümber hiilivad kinnisvaraarendajad. Tulevik - tähtis, et me heaolu ei võrdsustaks üks-üheselt rikkusega. Kultuur on tähtis. Ei ole sugugi kõrvaline küsimus, kes kellega abiellub. Peame õppima oma ihasid ja tunge kodustama.

Kadri Simson (Kesk): Kõige olulisem on see, et väärtustada tuleb Eesti inimest. Oluline ei ole ainult sündimise fakt. Me oleme liiga kergekäeliselt öelnud, et mine ära.  Järgmisel aastal on meil ees raske moment - rahvastikuloendus, saame teada, kui palju inimesi on leidnud endale uue riigi. Mitte ainult talendid. Järgmisel 10 aastal peab olema meie eesmärk anda inimestele põhjus tagasi tulla, kasvatada oma lapsed siin, saada vanaks.

Hede Kerstin Luik: Eesti püsimajäämine on vanemate inimeste jutt.

Ene Ergma (IRL): tänan presidenti, et ta ütles, et poliitik on ka inimene. Meie probleemiks on Eesti meeste väga tugev madal haridustase. See on tekkinud juba küllalt pikka aega, lihtsalt oleme lasknud põhikoolis välja kukkuda lapsi, enamik neist olid poisid. Kõrgkoolides on ka naisi rohkem. Just madala haridustasemega mehed ajavad ühiskonna kreeni. Kuidas tagada, et noored poisid ei kaoks meil ära? Me ei saa teha ITd, kui inimese haridustase on meil madal. Inimkapital on meil väga väike. Inimesed võivad välismaale minna, aga tulgu tagasi.

Sven Mikser (SDE): Eesti toetab heldelt laste sündimist, aga mitte nende kasvamist. Kui üks 12-aastane laps jääb täna muusikakooli minemata, siis pärast ta seda ei tee. Iga noor, kelle anded jäävad välja arendamata praegu, on ka Eesti riigile strateegiline küsimus. Kadunud põlvkond on tulevikus vähem tootlik, see tähendab meile tulevikus saamata jäänud tulu. Ta on keskmiselt haigem ja kriminogeensem ning see tähendab täiendavat kulu. Rikkamate ja jõukamate hulka me nii kunagi ei arene.

Trivimi Velliste (IRL): Kuidas lahendada Eestist äraminemise ja tagasitulemise probleemi? Alustagem virtuaalsetest eesti keele tundidest. Muutkem eesti kooli nii atraktiivseks, et lapsed ei kirtsutaks nina, kui peavad eesti koolis õppima.

Rain Kooli: Rahvaarv kui selline ei ole kunagi näitaja, mõelgem rohkem ka kvaliteedi peale.

Karl Erlenheim: Miks on ajakirjandus loonud poliitikust negatiivse kuvandi? Me ei ela vaeses riigis. Me üritame jõuda viie rikkama hulka, aga kas me ei võiks luua strateegia, kuidas jõuda viie õnnelikuma riigi hulka?

Valter Parve: koolivägivalda on kogenud üle poole õpilastest, keda küsitlesin. Laseme noortel üle pea kasvada. Õpetajad on nurka surutud. Sellises olukorras on raske teadmisi omandada. Õpetaja võhm kulub tunnis korra hoidmisele. Poliitikud, kes panite naised sünnitama, te vastutate ka selle keskkonna eest, kuhu lapsed suubuvad. Te vastutate ka selle eest, mis toimub siis, kui lapsed on juba sündinud. Selle eest, mis toimub lasteaias ja hiljem koolis.

Rainer Nõlvak: Kui unistada, siis 10 aasta pärast võiks Eestis olla vähem hirmu. Poole elust olen tegelenud infotehnoloogiaga. Seal on tähtis unistamine. Valimised on teema, kus hirm kombineerub võitlusega. Kui me suudaksime poliitikuid vihkamise asmel natuke rohkem armastama hakata, suudaksid nad rohkem Eesti asjadele mõtlema hakata. Siis suudaksime rohkem ka üksteist armastada.

Margus Punab: meie probleem on selles, et meil on inimesi 1,3-1,4 miljonit, aga meil on kõrvale jäänud 25 protsenti elanikkonnast. Meil on kujunemas uus väga tõsine riskigrupp, kes on kehva haridusega mehed. Kui me tahame siin hästi elada, peame kaasama ühiskonnaellu täisväärtuslikult kõik meie inimesed, kes siin maalapil elavad. Seeläbi loome parema keskkonna.

Toomas Tamsar: me ikka mõtleme, kuidas saada välisinvesteeringuid jne Eestisse, kui ise ei saa. Aga ajude puhul ei taha me tunnistada, et ka neid on vaja siia juurde tuua.

Kärajate esimene sessioon lõppes.