Teadlased: lugemaõppija võiks alustada kirjatähtedest

Nii Prantsusmaa kui Suurbritannia koolides õpetatakse lastele esmalt kirjatähti ning alles hilisemas elus jõuavad nad suurtes tähtedes lugemise ja kirjutamise juurde. Erinevalt paljudest lääneriikidest alustatakse Eestis aga laste lugemaõpetamist just trükitähtede tutvustamisega. Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktori Kristi Vinteri sõnul on selle põhjuseks see, et Eesti haridussüsteem ei ole valmis traditsioonilisest õpetamismeetodist nii lihtsalt loobuma.

«Kindlasti oleks kirjatähtede eelisjärjekorras õpetamisel omad plussid, kuid selle muutuse tegemata jätmise taga on mingisugused traditsioonid» ütles Vinter, lisades et see, kuidas vanadest harjumustest lahti öelda, on Eesti ühiskonna jaoks diskussioonikoht.

«Oleme seda oma instituudis arutanud ning põhimõtteliselt võiks ka Eestis lugemisõpe kirjatähtedest alata,» ütles ta. «Mulle tundub, et asi on traditsioonides kinni ning mitte mingisugust suurt põhjendust selle kohta, miks peaks enne õppima trükitähtedes ja siis kirjatähtedes, siin ei ole,» lisas Vinter.

Vinteri arvates muudaks väiketähtedest alustamine kirjaoskuse omandamise ladusamaks. «Esiteks ei pea laps õppides üle minema ühelt kirjavormilt teisele ning teiseks on nii lihtsam lugeda. Sidus tekst nõuab vähem pingutust,» kinnitas ta. «Trükitähed on hakitumad ja neid haarab silm teistmoodi kui kirjatähte,» selgitab Vinter.

Ka reklaamiagentuurid järgivad tekstide koostamisel põhimõtet, et trükitähtedes edastatud informatsioon jõuab tarbijani nende raske loetavuse tõttu aeglasemalt.

Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi direktor ning reklaami ja imagoloogia õppesuuna lektor Tiina Hiob leiab, et inimene on harjunud nägema spetsiifilist kirjapilti, kuid suurtähtedega kirjutatud teksti puhul see puudub või on liiga ühetaoline. «Suurtähtede puhul on reavahe ühtlane, puuduvad väikesed spetsiifilised signaalid ja ühikud, mille järgi tavatseme automaatselt tähemärke identifitseerida,» selgitas ta. «Eriti kui tekst on pikk ja tähed suured, siis on häälikute tuvastamine meie jaoks keeruline.»

«Pealkiri võib olla läbiva suurtähega, selle kannatab ära, aga pikemas tekstis on läbivat trükitähte tõesti raske lugeda,» kinnitab Hiob. «Trükitähed moodustavad inimese pilgu jaoks justkui kudumi ning seal puudub muutlik reavahe, mis annaks signaali teatud tähemärkidest ja lihtsustaks seeläbi lugemist,» rääkis Hiob, lisades et inimene pole loodud täht tähe abil veerima, vaid pigem haaratakse kirjapilti.

Hiob nendib, et Eesti puhul pole kirja- ja trükitähtede õpetamise vaheline periood õnneks ülemäära pikk. «Tean oma laste järgi, et üsna ruttu õpetatakse neile mõlemad selgeks,» lausus ta.