:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2014/07/22/3224927t1h7461.jpg)
Viljandimaal kahes seakatkuga nakatunud farmis asuvad seas hävitatakse loomsete jäätmete tehases ning mobiilset seapõletit selleks kasutama ei hakata.
Katkufarmides elavad sead hävitatakse loomsete jäätmete tehases
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda ütles täna pressikonverentsil ajakirjanikele, et kõigi sigade hävitamine mobiilses seapõletis oleks liiga suur koormus ning mõistlikum on vedada tapetud sead hävitamisele tehasesse.
Viljandimaa Kolga-Jaani vallas asuvas Lohu talus on 191 ja Viljandi vallas asuvas Paugo talus 355 siga. Kokku teeb see ühes farmis 9,5 tonni ja teises 13 tonni lihakehasid. «Nende vedu AS Vireeni tehasesse tundub mõistlikum,» ütles Kalda. Loomsete jäätmete hävitamise tehas asub Lääne-Virumaal Väike-Maarjas.
VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian ütles, et Viljandimaa katkukoldes ühes farmis olevad 191 siga on emised ja põrsad ning teises farmis olevad 355 siga nuumikud ja võõrdepõrsad.
Viljandimaa taudikoldes käivad praegu sigade hukkamise ja hävitamisele vedamise ettevalmistused.
Valgamaal suri seakatku üks Taheva vallas Koikkülas asuvas majapidamises olev siga ning seal teisi sigu või muid koduloomi ei ole. Valgamaal tuleb laut pesta ja seejärel desinfitseerida.
Nii Valgamaa kui ka Viljandimaa katkukollete ümber on moodustatud kolme kilomeetri raadiuses ohustatud tsoon ja 10 kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon. Ohustatud tsoonis toimub loomade lauskontroll ning kõik hooned tuleb desinfitseerida. Järelevalvetsoonis tuleb kõik farmid üle kontrollida ning liha võib neist välja viia vaid läbikuumutatuna.
Valgamaal jääb järelevalvetsooni siisse kaks farmi, millest ühes elab kaks ja teises viis siga.
Viljandis jääb kahe seakatkuga nakatunud farmi lähedusse kuus seafarmi, millest ühes on 131 siga, ülejäänutes jääb loomade arv 2-10 sea vahele.
Olev Kalda sõnul on ilmselge, et taud on tulnud farmidesse metsadest, aga millisel viisil, on veel vara öelda. «Sajaprotsendilist tõendit taudi liikumise kohta ei ole, kuid tõenäosus on olnud kogu aeg kõrge, et taud jõuab metssigadelt kodusigadele.
Mis saab nakatunud farmidest juba välja veetud sealihast, on Kristiani sõnul veel täpsustamisel. «Proovime jälgida, kuhu ja kui palju sealiha on farmidest välja läinud,» sõnas ta.
Kalda sõnul ei hakka VTA praegu kedagi risti lööma ja süüdlasi otsima. «Seakasvatajatele on taudi leviku piiramiseks nõuded kehtestanud ja oleme nende täitmist ka kontrollinud,» lausus ta.
VTA võtab kõigist ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvatest seakasvatustest täiendavad proovid, et selgitada, kas sealsed sead on haigestunud või mitte. Kristiani sõnul jätkub ka epidemioloogiline uuring ja olukorra täpsustamine, et selgitada välja, kuhu on jõudnud farmidest seni välja läinud sealiha.