/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2010/09/05/427561t1he4a6.jpg)
Koolide hindamissüsteemist rääkides leiab lastevanemate liidu haridus- ja teadusnõunik, Helsingi ülikooli doktorant Ivar Tröner, et numbriline hindamine annab tagasisidet eelkõige lapsevanemale, mitte õpilasele.
Ekspert: numbriline hindamine annab tagasisidet eelkõige lapsevanemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hindamise eesmärk peaks olema lapse arengu soodustamine, kuid numbriline hindamine seda Tröneri hinnangul ei tee.
Ta peab väga positiivseks, et viimasel ajal on üles kerkinud diskussioon praeguse hindamissüsteemi puuduste ning võimalike alternatiivide üle.
Kujundav hindamine on Tröneri arvates kindlasti õige suund, kuhu poole liikuda. «See ei tähenda, et numbriline hindamine tuleks kohe ära kaotada, aga tuleb küsida, mida praegune hindamissüsteem lapsele annab ning kas ja kuidas see soodustab tema arengut,» selgitas ta.
Numbriline hindamine tekitab Tröneri hinnangul klassis kihistumise ning seab õpilased ebavõrdsesse olukorda. Kujundava hindamise kasuks seevastu räägib Tröneri sõnul see, et laps saab motiveeritud tagasisidet. «Lapsega peab suhtlema, rõhutama tema edusamme, mitte vigu – see on parim tagasiside,» märkis ta.
Tröner ei usu, et lähima kümne aasta jooksul hindamissüsteem Eestis muutuks, kuid teema üleval hoidmine aitab muutustele kindlasti kaasa.
Haridusministeeriumis valminud uus õppekava sillutabki teed kujundavale hindamisele, mis pöörab suuremat tähelepanu õppimise protsessile, mitte niivõrd tulemusele. Selle eesmärk on õppimise käigus analüüsida, kuidas õpilasel läheb, kuhu tema valitud tee viib ning kus oleks vaja teha parandusi, et sinna jõuda.
Teisisõnu kujundav hindamine jutustab õpilasele, missugune on tema õppimine ning keskendub sellele, kuidas õpilane õpib. Numbriliste hinnete asemel saab õpilane ideaalis suulist tagasisidet.