Galerii: Ilves kinnitas Kaljuranna välisministriks

Ilves ütles pärast Kaljuranna välisministriks nimetamise otsusele alla kirjutamist, et kui meenutada viimase 20 aasta jooksul peetud vaidlusi temaga, siis on Marina Kaljurand vestluspartner, kes on suutnud teda ümber veenda.

«Kindlasti saab ta ümber veenda inimesi ka välisministri ametis,» lausus president.

Riigipea tänas eelmist välisministrit Keit Pentus-Rosimannust, kes on presidendi sõnul teinud välisministeeriumis head tööd. «See vaimsus, mis on tema ajal ministeeriumis tekkinud, on väärtus, mida tuleb hoida. See on ministri ülesanne,» rääkis Ilves.

President märkis, et Kaljurannal ei saa välisministri amet olema kerge, kuna tekkinud on palju uusi väljakutseid.

«20 aastat tagasi lootsime ministeeriumis, et me jõuame kunagi Euroopa Liitu ja NATOsse. Nüüd, 11 aastat pärast nende organisatsioonidega ühinemist, vaevleme me küsimuste käes, mis on seotud nende ühenduste liikmelisusega. Olles saavutanud aastatega väga palju,on nüüd jõudnud kätte aeg, kus me peame ise panustama, mitte ootama, et teised aitavad ainult meid. See ei ole võib-olla alati inimestele meelepärane, eriti neile, kes on harjunud, et Euroopa Liit on midagi, mis ainult annab,» sõnas riigipea.

Reformierakonna juhatus nimetas möödunud reedel peaminister Taavi Rõivase ettepanekul uue välisministri kandidaadiks staažika diplomaadi, välisministeeriumi praeguse asekantsleri Marina Kaljuranna.

Kaljurand annab homme riigikogu ees ametivande.

Marina Kaljurand sündis 6. septembril 1962 Tallinnas, õppis Tallinna 7. keskkoolis ja lõpetas cum laude Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala. Ta on lõpetanud ka Eesti Diplomaatide Kooli ning saanud magistrikraadi rahvusvahelise õiguse ja diplomaatia alal Tufts Ülikoolis USAs. Täiendanud on ta end Lapi Ülikoolis Soomes, Pittsburgh'i ja Durhami Ülikoolis ning Civil Service College'is Suurbritannias.

Diplomaatilist teenistust alustas Kaljurand 1991. aastal välisministeeriumi pressi- ja infoosakonnas. Aastatel 1992–1996 töötas ta välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo direktorina ning oli 1996–1999 nõunik Eesti saatkonnas Helsingis.

Aastatel 1999–2001 oli Kaljurand välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor ning 2001–2005 juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler. Aastatel 2004–2006 töötas ta Eesti suursaadikuna Iisraelis, 2005–2008 suursaadikuna Venemaal ja 2007–2011 suursaadikuna Kasahstanis. Aastatel 2008–2011 oli ta välisministeeriumi asekantsler välismajanduse ja arengukoostöö küsimustes.

Aastatel 2011–2014 oli Kaljurand suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos ning 2011–2013 ka suursaadik Kanadas. Praegu töötab ta välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantslerina.

Kaljurand on saanud 2004. aastal presidendilt Valgetähe III klassi ja 2008. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi.

Kaljurand on parteitu ega ole valimistel kandideerinud.

Senine välisminister, ringkonnakohtus Autorollo pankrotiasjaga seoses vastutavaks tunnistatud Keit Pentus-Rosimannus esitas tagasiastumisavalduse eelmise nädala kolmapäeval, öeldes, et lugupidamine Eesti riigi ja tema institutsioonide vastu ning arusaam euroopalikust poliitilisest kultuurist ei luba tal kujunenud olukorras teisiti käituda.

Pentus-Rosimannus on välisminister olnud alates eelmise aasta 17. novembrist, enne seda oli ta alates 2011. aastast keskkonnaminister. Aastatel 2007–2011 kuulus ta riigikokku, kuhu on lubanud nüüdki pärast ministrikohalt vabanemist naasta. Parlamendis peab talle koha vabastama reformierakondlane Ivi Eenmaa.