/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2015/07/09/4262901t1hb08c.jpg)
Paari nädala eest kolisid Abhaasiast Alatskivi valda isa ja tema kaks poega, kes on äsja kätte antud Eesti passide kohaselt Eesti kodanikud, ent ometi tekib nendega vesteldes küsimus, kust algab või pigem lõpeb eestlane?
Tellijale
Eesti päritolu mägede pojad otsivad Alatskivil kodu ja tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leo Orzhonia silmades on avarate vaadete keskel elanud mägilase raugust, ent siin, Haapsipea külas, koperdab tema pilk tahes-tahtmata ümbritsevasse metsa. Orzhonia võtab taskust suitsupaki, millele löödud Eestis tunnustamata Abhaasia vabariigi apsuakeelne maksumärk. Paki servale on vene keeli kirjutatud, et neid sigarette ei tohi müüa Vene Föderatsiooni territooriumil.
Sigarett süttib, jutt algab ja käed žestikuleerivad. Aegajalt puudutab Orzhonia justkui oma jutule kinnituse saamiseks kergelt mu õlga – et näed, sõber, nii on lood. «Kaks poega ja naine on veel Abhaasias, kui ma leian meile siia omaette elamise, siis tulevad nemadki siia. Nemad ei ole veel Eesti passe kätte saanud,» jutustab ta.