Majaka tänav ei saa sel aastal valmis

Hoopis teine lugu on ülejäänud tänavaga, mille remondiks korraldas riigihanke Tallinna kommunaalamet. «Kahjuks võib tõepoolest minna nii, et sel aastal tagatakse Majaka tänaval liikumisvõimalus trammidele ja bussidele, autod aga sinna veel ei pääse,» möönis kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.

Tema sõnul oleneb kõik sellest, missuguseks kujuneb tänavune sügis. «Kui on soe ja kuiv sügis, siis pikeneb ka teetööde hooaeg ja heal juhul võib Majaka tänava ka täitsa valmis saada,» arvas Valdmann. «Aga seal on üsna mitmesuguseid trasse, millega tegelemine võtab aega, ja praegu ma pigem usun, et viimase asfaldikihi saame alles kevadel maha panna.»

Põhjus, miks töödega valmis ei saada, on väga lihtne – projekteerimise riigihanke võitnud Leedu firma UAB Kelprojektas jättis lihtsalt oma töö tegemata.

«Ilmselt sellepärast, et neil ei jätkunud inimesi. Alguses oli neil paar siinset inimest palgal, hiljem vaid üks. Ja lõpuks loobus ka tema sellest asjast. Ma olen aru saanud, et ka maanteeametil oli selle firmaga enam-vähem samasugune probleem,» ütles Valdmann.

Postimees kirjutas 3. juulil sellest, kuidas kohalikud elanikud leidsid kolossaalse arvutusvea dokumendis, mille alusel langetas vabariigi valitsus Rail Balticu trassivaliku otsuseid. Vigaste arvutuste autoriks oli jällegi UAB Kelprojektas.

Firma Eesti-poolne projektijuht oli Marek Rannala, kes püüdis Majaka tänava lepingut täita, kuni kevadel oli lõpuks selge, et projekteerimistöödega ei ole kuidagi võimalik valmis saada, ning ta lahkus ettevõttest.

«Lihtsalt ei jätkunud inimressurssi, kes oleks selle töö lõpule viinud. See on meeskonnatöö ja projektijuhil pole üksinda midagi teha,» ütles Rannala. Ta tunnistas, et selle hankega oli algusest peale näha, et hanke tähtajaks valmis saamine on kahtlane. «Kui firma selle hanke võitis, siis tuli tööga pihta hakata. Algselt pidi seda tegema Eesti projekteerija, aga tema lahkus ettevõttest detsembris. Tema asemele leidsime Leedu heal tasemel projekteerija, aga see tähendas seda, et kommunikatsioon läks väga raskeks. Eriti just projekti lõpuosas maa-aluste kommunikatsioonide projektide valmimisel on väga oluline kommunikatsioon ja see, kui hästi meeskond kokku töötab. Nende kahe asja nahka suurtes piirides see töö läkski,» rääkis Rannala.

Valdmann lisas, et päris raisku Rannala töö siiski ei läinud. «See, et alt Lubja tänava poolt vaadates laiendada paremale poole teed jäävat jalakäijate osa oluliselt, et see lõpuks ühendaks ka kergliiklusteega all-linna ja Lasnamäe ja tulevikus ka Rail Balticu terminali, on tema väga hea idee ja see saab ka teoks,» lausus Valdmann.

Rannala ütles, et kergliikluse lahenduse osas otsiti eeskujusid nii Rootsist kui Hollandist ning kui töö planeeritud kujul ellu viiakse, saab sellest üks väga tore tänav.