Tallinna Sadamas tähistatakse teisipäeval 50 aasta möödumist päevast, mil laevaga «Vanemuine» taastati Teise maailmasõja eel katkenud regulaarne laevaühendus Eesti ja Soome pealinnade vahel.
Tallinna-Helsingi laevaliin tähistab taasavamise 50. aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Laevaliikluse taastamine 1965. aastal pärast 25-aastast pausi taastas sümboolselt ilmasõja eelõhtul katkenud Eesti-Soome silla ning avas Eestit aeglaselt, kuid siiski visalt välismaailmale,» lausus Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand.
Kui veel 1950. aastate keskel külastas Eestit paarsada turisti Soomest, siis laevaliini taasavamise järgsel aastal oli neid juba ligi 15 000. Alates 1965. aastast kuni 1990. aastani külastas Eestit kokku kolm miljonit turisti Soomest.
«Tänasega võrreldes, kui ainuüksi juulikuus reisib Soome suunal miljon inimest, võivad need arvud tunduda väikesed, kuid tolleaegsesse konteksti asetatuna aitasid need kümned tuhanded välismaalased suletud linna taaskord avatud merelinnaks muuta,» kommenteeris Kaljurand.
Laevaliini 50. aastapäeva puhul paigaldasid Kaljurand ja Helsingi Sadama juht Kimmo Mäki Vanasadama A-terminali avareisi tähistava mälestusplaadi.
Liini taasavamise üheks eestvedajaks võib pidada Soome toonast presidenti Urho Kalevi Kekkoneni, kes aasta varem Eestit külastades intervjuus Eesti Televisioonile avaldas soovi Tallinna ja Helsingi vahelise laevaühenduse taastamise järele. Hiljem kordas Kekkonen seda soovi ka NSV Liidu juhtidele Anastas Mikojanile ja Leonid Brežnevile.
Aasta varem Bulgaarias ehitatud mootorlaev “Vanemuine” suundus esimesele reisile 1965. aasta 7. juuli hommikul Tallinna Kaubasadamast. Järgmisel päeval Eestisse naastes saabusid Eestisse esimesed sada reisijat Soomest, nende seas mitmed toonased Soome tipppoliitikud. Laevaliin jäi avatuks kuni septembri lõpuni ning esimesel hooajal sõitis «Vanemuise» ja 9. juulil reise alustanud Soome laevaga «Wellamo» kokku üle 10 000 reisija.
«Vanemuine» asendati järgmisel aastal suurema laevaga «Tallinn», mis vedas reisijaid kuni 1980. aastani. Seejärel tuli Tallinna-Helsingi liinile juba legendaarne reisiparvlaev «Georg Ots», mis oli Eesti aken välismaailma järgnevad kümme aastat.
Konkurents Helsingi liinil tekkis 8. jaanuaril 1990, mil Vanasadamas esitleti toonasele Eesti-Soome ühisfirmale Tallink kuuluvat samanimelist parvlaeva. Esimesed tiiburlaevad alustasid kahe pealinna vahel reise 1990. aasta juunis. 1990. aastate keskpaigas lisandusid juba Soome laevafirmad Viking Line ja Silja Line.
Täna seilab Tallinna-Helsingi liinil suvehooajal igapäevaselt neli laevafirmat – Tallink, Viking Line, Eckerö Line ning Linnahalli kailt ka Lindaliini katamaraanid. Suvisel tippajal on sellel suunal kuni 18 väljumist päevas ligikaudu 20 000 reisijaga. 2014. aastal reisis Tallinna-Helsingi liinil läbi Vanasadama kokku 7,96 miljonit inimest, koos katamaraanidega oli mullune reisijate koguarv 8,17 miljonit.