Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Õpilasliit: hindamine ei toeta õppimist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Õpilasliidu hinnangul ei toeta Eesti koolide hindamissüsteem praegu eriti õppimist ja arengut, õpilane peaks hakkama õpetajalt saama enam tagasisidet oma konkreetsete oskuste kohta.

«Meie hindamine ei toeta hetkel õppimist ning olukord võib paraneda siis, kui õpetajad ja õpilased sel teemal rohkem suhtlema hakkavad,» leiab Eesti Õpilasesinduste Liit.

Liidu hariduspoliitika juht Edgar Rootalu oli kindel, et hinded ainuüksi motivatsiooni ei tõsta, sest kui õpilane saab hoolimata pikast õppimisest ja faktide drillimisest ikkagi kehva tulemuse, siis arengut ei toimu. «Areng leiab aset siis, kui õppur teeb koostöös õpetajaga järeldusi, mis oli hästi ning mida peab arendama.»

Hindamine keskpärane

Tänavu tegi 57 protsenti põhikooli lõpetajatest kohustusliku eesti keele eksami hindele 4-5, gümnaasiumi kirjandi kirjutajatest saavutas üle 80-punktise tulemuse 17 protsenti. «Siit võib järeldada, et Eestis on hindamine võrreldes Euroopaga suhteliselt keskpärane,» märkis Rootalu.

«Hea tulemuse saavutanute arvu tõstmiseks on aga kaks võimalust, kas tõsta õppe kvaliteeti või langetada hindamiskriteeriumeid. Tulemusi annaks ilmselgelt õppekvaliteedi ning eelkõige noorte õpimotivatsiooni arendamine,» leidis ta.

Rootalu sõnul on olemas kahte liiki inimesi - ühed need, kelle motivatsiooni tõstab laitmine ning teised, kes muutuvad innukamaks kiitust kuuldes. «Õpetaja peaks märkama erinevaid õpilasi ning nende vajadustele vastavalt käituma,» arvas hariduspoliitika juht.

Standard oskajate ja mitteoskajate eristamiseks

«Meie süsteem peab hakkama noori eristama ning seda kõige esimesel tasemel: õpetaja-õpilase vahelises suhtluses. Samas peab leiduma ka kindel standard, et teha vahet oskajatel ning mitteoskajatel,» selgitas Rootalu.

Ta arvas, et haridustee algstaadiumites peaks olema hindamine leebe, sest hilisemas elus muutub see niikuinii karmimaks. «Algkoolides tuleks numbrite jagamine ära kaotada, sest seal peaks õppur saama innustuse ning motivatsiooni haridusteed jätkata. Kui last hakata kohe piiritletud etalonidega pommitama, kaob ära tegutsemistahe ning eesmärgiks ei saa mitte teadmised ja oskused, vaid kõrge koht edetabelis või number omaette.»

«Hiljem, gümnaasiumites ja ülikoolides võib hindamine muutuda rangemaks, kuid sellele peab järgnema ka põhjalik analüüs nii õpetaja kui õpilase poolt,» lisas Rootalu.

Loovates ainetes tuleks kindlasti võtta üle «arvestatud/arvestamata» süsteemi, sest andekuse hindamine on äärmiselt subjektiivne ning kooli tasemel ei ole seda keegi pädev tegema, leiab õpilasliit.

Tagasi üles